Rahvusraamatukogu saksakeelsete saalide toetuseks on antud 1034 toetushäält.

Eesti Rahvusraamatukogu Austria, Saksa, Šveitsi saali juhataja avalik pöördumine Rahvusraamatukogu nõukogu esimehe ja kultuuriministri poole


Vastavalt Rahvusraamatukogu juhtkonna otsusele lõpetavad Austria, Saksa ja Šveitsi saal 1. märtsist 2015 oma tegevuse.

Oleme veendunud, et Austria, Saksa ja Šveitsi saali panus saksakeelse kultuuri vahendajana on olnud hindamatu tähtsusega ning nende saalide sulgemine jätab suure tühimiku nii kirjandushuvilistele kui ka saksa keele õpetamise ja õppimisega seotud inimestele.

Viimase kahe aasta jooksul korraldatud ürituste loetelu annab hea ülevaata nende saalide aktiivsest ja mitmekesisest tegevusest.

23-aastast jätkusuutlikku ja aktiivselt arenevat traditsiooni ei ole kultuurne lihtsalt laiali lammutada.

Kui peate oluliseks Austria, Saksa ja Šveitsi saali töö jätkamist Rahvusraamatukogus, andke palun oma allkiri saalide heaks.

----------------------------------------------------------------------

Die deutschsprachigen Lesesäle in der Estnischen Nationalbibliothek müssen aufgrund einer Entscheidung der Direktion am 1. März 2015 ihre Tätigkeit einstellen.

Wir sind fest daran überzeugt, dass der Österreichische Lesesaal, der Deutsche Lesesaal und der Schweizer Lesesaal seit mehr als 20 Jahren einen hervorragenden Beitrag als Kulturvermittler geleistet haben. Die Schließung der deutschsprachigen Leesäle trifft äußerst stark alle, die sich für den deutschsprachigen Kulturraum interessieren und die deutsche Sprache vermitteln.

Der Veranstaltungskalender der letzten Jahren gibt einen guten Überblick über die vielfältige Aktivität der Mitarbeiterinnen der Lesesäle.

Eine nachhaltige und produktive Tradition darf nicht eingestellt werden.

Geben Sie hier ihre Unterschift, wenn Sie die Arbeit der deutschsprachigen Lesesäle in der Estnischen Nationalbibliothek unterstützen wollen.

Toeta saksakeelsete saalide püsimajäämist Rahvusraamatukogus!

Unterstütze die deutschsprachigen Lesesäle in der Nationalbibliothek!


Allkirjade kogumine on lõppenud.
Täname kõiki toetajaid!

Toetushääli kokku: 1034

Toetajad, kes on andnud nõusoleku oma nime avaldamiseks:

1.)-- Anneli Kesksaar saksa keele õpetaja
2.)-- Krista Savitsch õpetaja
3.)-- Kalle Lina saksa keele õpetaja
4.)-- Anneli Elvik klienditeenindaja
5.)-- Liidi Talumaa saksa keele õpetaja
6.)-- Kirsti Kütt
7.)-- Sandra Länts
8.)-- Urve Mukk saksa keele õpetaja
9.)-- Katre Merilaid üliõpilane
10.)-- Marika Kangro saksa keele õpetaja
11.)-- Julia Bondar saksa keele õpetaja
12.)-- Olga Kiisla lugeja
13.)-- Brita Veimen tõlk
14.)-- Hiie Allvee saksa keele õpetaja
15.)-- Mare Uri endine raamatukogutöötaja
16.)-- Lehti Hiller saksa keele õpetaja
17.)-- Annely Helemäe saksa keele õpetaja
18.)-- Kerttu Taidre Saksakeelsete saalide lugeja ja suur fänn
19.)-- Maia Melts lugeja, saksa keele õpetaja
20.)-- Signe Ilmjärv saksa keele õpetaja, Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esimees
21.)-- Siiri Willam saksa keele õpetaja
22.)-- Mall Matto Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi liige
23.)-- Helena Kaasik
24.)-- Laura Joakit saksa keele õpetaja
25.)-- Ave Ermus saksa keele õpetaja
26.)-- Aimi Jõesalu saksa keele õpetaja
27.)-- Maarja Petrova Saksakeele tudeng
28.)-- Piret Steinberg saksa keele õpetaja, ESÕS aseesimees
29.)-- Inge Joonas
30.)-- Fedor Stomakhin Õpilane
31.)-- Kadi Eslon toimetaja
32.)-- Hendrik Šuvalov Õpin saksa keelt ning need saalid on mind väga aidanud
33.)-- Triin Kostabi
34.)-- Maria Saks bakalaureus germanistikas
35.)-- Merle Jung saksa keele õpetaja
36.)-- Zoja Kisilenko saksa keele õpetaja, saalide külastaja
37.)-- Margit Laidvee saksa keele õpetaja
38.)-- Vaike Ilp saksa keele õpetaja
39.)-- Reet Jõgeva Saksa keele õpetaja
40.)-- Ene Saar,saksa keele ja kultuuri austaja
41.)-- Karmen Kisel saksa keele õpetaja
42.)-- Mihkel Pool Õpilasena erinevatel üritustel osalemine
43.)-- Natalja Olen saksa keele õpingute ajal mitmeid kordi külastanud varem mainitud saale ning nendes toimunud
44.)-- Aive Roots saksa keele õpetaja, Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi liige
45.)-- Evi Niilits õpetaja Võru Kesklinna koolis
46.)-- Astrid Sildnik saksa keele õpetaja, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige
47.)-- Õie Kirs TLÜ saksa keele lektor
48.)-- Ene Kübarsepp saksa keele õpetaja, Pärnu linna saksa keele aineühenduse juht
49.)-- Jaanika Sarv EBS - saksa üldkeele ja saksa majanduskeele lektor; Viimsi Keskkool saksa keele õpetaja
50.)-- Aili Vunk saksa keele õpetaja, Pärnumaa saksa keele aineühenduse juht
51.)-- Tatiana Muna saksa keele õpetaja, lugeja
52.)-- Eve Gross saksa keele õpetaja
53.)-- Anu Schaper toimetaja / muusikateadlane ja saksa filoloog
54.)-- Olga Jerjomina Saksa filoloog ja õpetaja
55.)-- Irina Ševtšenko saksa keele õpetaja
56.)-- Suviliis Sakk Saksa keele õpetaja
57.)-- Andrei Rozinov Deutschlehrer
58.)-- Sirje Teras saksa keele õpetaja
59.)-- Urve Sakarias saksa keele õpetaja 40 aastat
60.)-- Sigrid Parts Deutschlehrerin
61.)-- Inga Korts-Laur saksa keele õpetaja
62.)-- Sirje Svadeba Kadrioru Saksa Gümnaasiumi raamatukoguhoidja
63.)-- Diana Kollin-Poom saksa keele õpetaja
64.)-- Reet Viikholm Kadrioru saksa gümnaasiumi ajalooõpetaja
65.)-- Erika Pensa saksa keele õpetaja
66.)-- Tiina Tammik EBS saksa keele õpetaja
67.)-- Umborg Viktoria saksa keele dotsent
68.)-- Kristjan Vool Õpilane, saksa keelt õppinud 11 aastat
69.)-- Leelo Palk saksa keele õpetaja
70.)-- Kristel Reim lektor
71.)-- Merje Tammai saksa keele õpetaja
72.)-- Rael Anijalg saksa keele õpetaja
73.)-- Eve Teder saksa keele õpetaja
74.)-- Ulvi Valge saksakeelse kirjanduse lugeja-tõlkija
75.)-- Signe Rosenberg Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksa keele õpetaja
76.)-- Maie Põdramägi saksa keele õpetaja
77.)-- Marit Aus Üliõpilane
78.)-- Raivo Stern KBFI direktor, saalide teenuste pidev kasutaja
79.)-- Ilme Miilimaa Pärnu Keskraamatukogu saksa lugemissaali juhataja
80.)-- Joosep Metslang SA Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse teadur
81.)-- Liisa-Ly Pakosta Riigikogu liige, saksakeelsete saalide kasutaja
82.)-- Kaisa Kaldoja üliõpilane
83.)-- Mariliis Palits saksa keele õpetaja eriala
84.)-- Robert Treufeldt Saksakeelsete saalide kasutaja/ lugeja
85.)-- Ülle Kesküla Friedrich Eberti Fondi Eesti büroo juhataja
86.)-- Kristina Grigorjeva Architektin, berufliche Notwendigkeit
87.)-- Peeter Helme Vikerraadio kultuurisaadete toimetaja
88.)-- Mirjam Palumets õpetaja
89.)-- Taimi Paves TLÜ Kirjastuse kliendisuhete juht
90.)-- Kristianne Kraan Saksa keele tudeng
91.)-- Andreas Lehmann Šveitslane, tütar kasvab siin Eesti ja Saksa keelega
92.)-- Britta Lainevool
93.)-- Rein Undusk teadur, TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
94.)-- Maaja Silm Reisibüroo Estravel, saksa osakond
95.)-- Mati Sirkel tõlkija
96.)-- Ülle Urm KSG saksa keele õpetaja, saksakeelsete saalide külastaja, s.h. koos õpilastega
97.)-- Aire Isand EMTA lektor
98.)-- Riina Õunapuu Külastan saksakeelseid saale, olen saksa keele huviline
99.)-- Malle Pärtel Saksakeele huviline
100.)-- Triin Lumiste Õpilane
101.)-- Darja Dorving Magistõpilane; lugeja
102.)-- Madis Rohula Lugeja, osaleja, külastaja
103.)-- Krista Hinno sotsioloog, Dr.phil
104.)-- Piret Pääsuke tõlkija ja toimetaja
105.)-- Ņina Kočetkova Leiterin der Österreich-Bibliothek +Schweizer Lesezimmers RIGA
106.)-- Kati Tooming saksakeelsed raamatud
107.)-- Edith Asveit õpetaja Tallinna Südalinna Kool
108.)-- Margus Laidre Eesti saadik Saksamaal aastail 1996-2000
109.)-- Anu Nittim saksa keele ja saksakeelse kultuuri huviline
110.)-- Maie Toomsalu Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi liige, saksa keele õpetaja
111.)-- Jan Georg Glöckner deutsprachiger Kurator und Künstler wohnhaft in Tallinn
112.)-- Dr. Manfred Meyer Agronom (ETH Zürich)
113.)-- Tiina Toiger muusikaõpetaja
114.)-- Kristel Haugas Deutschlehrerin
115.)-- Ülle Linnuste disaini õppejõud
116.)-- Alden Jõgisuu üliõpilane
117.)-- Mihkel Kõrbe Saksa keele õpetaja
118.)-- Anu Lamp EMTA õppejõud, näitleja
119.)-- Gunnar Kasemaa Üliõpilane
120.)-- Reet Kudu Kirjanik, kes palju kordi nende saalide üritusi nautinud
121.)-- Marielle Rajasaare Saksa keele õpetaja magistri tudeng
122.)-- Viola Fatima Holtz studierte Kunsthistorikerin
123.)-- Katrin Kaugver tõlkija, Eesti Kirjanike Liit
124.)-- Kristi Mänd Ajaloo õpetaja
125.)-- Marin Jänes Tallinna Ülikooli saksa keele ja kultuuri üliõpilane
126.)-- Toomas Liivamägi Tartu LV HO peaspetsialist
127.)-- Aija Sakova-Merivee Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu baltika osakonna juhtaja, koostööpartner ja saalide lugeja
128.)-- Siiri Üliõpilane Tallinna Ülikoolis saksa keele ja kultuuri erialal, väga tihti on nimetatud saalide teoseid vaja
129.)-- Laida Meigo Kadrioru Saksa Gümnaasiumi saksa keele õpetaja
130.)-- Martin Aidnik TLÜ sotsioloogia doktorant
131.)-- Taimi Oidjärv Tartu Jaan- Poska gümnaasium saksa keele õpetaja
132.)-- Lageda Elvi endine õpetaja
133.)-- Jana Lahe EELK Usuteaduse Instituudi raamatukogu juhataja, saksa filoloog
134.)-- Liina Sumberg Übersetzerin
135.)-- Medea Jerser tõlkija, saksakeelsete saalide lugeja
136.)-- Kersti Kaljuvee Lehrerin
137.)-- Linnar Priimägi Tallinna Ülikooli õppejõud
138.)-- Jaanika Kressa
139.)-- Eduard Parhomenko filosoofia ajaloo lektor, Tartu Ülikool
140.)-- Piret Kuivits Lugeja /laenutaja
141.)-- Katrin Juht saksa keele õpetaja
142.)-- Sigrid Pisukov Saksa keele õpetaja
143.)-- Marianne Pisukov
144.)-- Daniel Luchies Designer / Techniker im Deutschsprachigen Berufstätigkeit
145.)-- Maris Hinno Tööalaseks keeleks on saksa keel ja hariduselt saksa filoloog.
146.)-- Uta Kührt tõlkija
147.)-- Katre Kaljurand saksa filoloogia üliõpilane
148.)-- Laura-Liis Moritz Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane
149.)-- Astri Schönfelder arhivaar, tõlkija ja saksakeelse kirjanduse lugeja
150.)-- Koida Mölder sakse kelle õpetaja, Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi liige
151.)-- Oksana Majerovits Üliõpilane, ajakirjanik
152.)-- Pēteris Ūdris Klient
153.)-- Külli Toots saksa keele õpetaja / giid
154.)-- Mari Tarvas Tallinna Ülikooli saksakeelsete kirjanduste professor
155.)-- Irje Rebane Tallinna Ülikool, saksa keele eriala magistrant
156.)-- Sabina Palm endine Saksa saali töötaja, praegune aktiivne saali külastaja
157.)-- Taavi Hark saksa kultuuri huviline
158.)-- Kaia Kraak Tallinna Ehituskooli raamatukogu juhataja, saksa keele ja kultuuri austaja
159.)-- Ulvi Noor
160.)-- Jaan Undusk Lugeja
161.)-- Christina Jörg Geschäftsführerin
162.)-- Marilin Lips Tõlkija
163.)-- Malle Arro Raamatukoguhoidja. Olen kasutaja
164.)-- Priit Friedrich Lillemaa jurist / lugeja
165.)-- Aarne Kütt
166.)-- Tatjana Lavrova Tõlkija-toimetaja
167.)-- Viivi Leibur endine saksa keele öpetaja, endine Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi töötaja
168.)-- Andra Moor Rakvere Reaalgümnaasiumi saksa keele õpetaja
169.)-- Nadezda Sharova Lehrerin
170.)-- Annika Laats EELK Risti koguduse õpetaja, lugeja
171.)-- Maia Kirs laps õpib saksa keelt
172.)-- Paul Tammert
173.)-- Mirjam Hinrikus lugeja
174.)-- Kadri Tera Õpilane
175.)-- Rauno Veski Väga head kohad õppimiseks.
176.)-- Sigrid Arumäe Õppinud Tallinna Ülikoolis saksa keelt
177.)-- Krista Räni tõlkija, Eesti Kirjanike Liit
178.)-- Karl Männik TTÜ tudeng
179.)-- Janne Soosalu Keelehuviline
180.)-- Artur Akulov Üliõpilane ja saksa kultuuri suur austaja.
181.)-- Arvo Sildnik disainer
182.)-- Mare Lillemäe saksa keele õpetaja, Tallinna Inglise Kolledž
183.)-- elina toomik saksa keelt iseõppinu, 32 aastat kirja ja telefonisõprust sakslasega
184.)-- Kersti Seeba saksa keele õpetaja
185.)-- Sirle Jõgi Tõrva Gümnaasiumi saksa keele õpetaja
186.)-- Rimma Andrejenko saksa keele õpetaja
187.)-- Markus Köcher Kultuuritegelane
188.)-- Moonika King saksa filoloog, tõlkija
189.)-- Tiia Reiksaar Saksa keele õpetaja
190.)-- Liisa Ani tudeng
191.)-- Silja Kerstin Rebane saksa keele huviline
192.)-- Jaanus Vaiksoo Saksa- ja austria kirjanduse lugeja. Vähesel määral tõlkija.
193.)-- Ave Mattheus saksa filoloog, Tallinna Ülikooli dotsent, RR-i saksakeelsete saalide aktiivne kasutaja
194.)-- Lennart Mängli Rahvusmeeskoor, laulja
195.)-- Aita Türk Valga Gümnaasiumi saksa keele õpetaja
196.)-- Helin Puksand TLÜ õppejõud, saksa keele huviline
197.)-- Niina Rock kooliraamatukoguhoidja
198.)-- Loit Jõekalda kunstnik
199.)-- Laura Schwede Lugeja
200.)-- Maire Künnap filoloog
201.)-- Leena Tomasberg Tõlkija
202.)-- Olev Ojap õpetaja
203.)-- Marika Ivandi Endine saksa keele õpetaja, täna koolitaja-konsultant
204.)-- Kretel Allvee Saksa keele õppija, saksa keele üritustel osalenu
205.)-- Lea Langeproon Goethe Instituudi õpimaterjal
206.)-- Jürg Würtenberg Swiss-Baltic Chamber of Commerce SBCC
207.)-- Marika Morell huviline
208.)-- Diana Würtenberg Swiss-Baltic Chamber of Commerce SBCC
209.)-- Merili Vridolin Deutschlehrerin
210.)-- Ene Königswieser olen neid saale kasutanud ning pean neid vajalikuks
211.)-- Ene Möldre elukaaslane on sakslane
212.)-- Tuulika Sooväli-Rosin ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
213.)-- Helle Värs Pala Kooli raamatukogu juhataja, klassiõpetaja
214.)-- Lea Sillaots saksa keele õpetaja Tallinna Arte Gümnaasium
215.)-- Eve Rahkema kooliraamatukoguhoidja
216.)-- Liina Lukas kirjandusteadlane
217.)-- Laine Paavo Saksa keele lektor
218.)-- Sirje Püss saksa keele õpetaja
219.)-- Julia Popova Deutsche Lehrerin
220.)-- Eha Meier saksa keele õpetaja
221.)-- Mirelle Vetemäe Saksakeelse kirjanduse lugeja ja austaja
222.)-- Tiina Veerde Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi saksa keele õpetaja
223.)-- Kristiina Veerde üliõpilane, saksakeelsete saalide lugeja ja külastaja
224.)-- Kersti Haarde graafik raamatuillustraator, kooli raamatukoguhoidja
225.)-- Ülle Jänes saksa keele huviline
226.)-- Meike Melinz Muusika õpetaja/Muusik
227.)-- Merlin Laansoo Tõlkija
228.)-- Anneli Mets Saksa keele õpetaja
229.)-- Taimo Veski Ametlik seos puudub, olen teenuse kasutaja
230.)-- Aigi Heero TLÜ GRKKI direktor
231.)-- Liisbet Erepuu Saksamaal õppinud ning hetkel Austrias resideeruv tudeng
232.)-- Ingela Siniallik Rakvere Gümnaasiumi raamatukoguhoidja
233.)-- Frank Bühler-Haußmann Lehrer am Tallinna Saksa Gümnaasium
234.)-- Liivi Selge
235.)-- Marianne- Dorothy Faehlmann Dr med / Cand.med. Austria/
236.)-- Ülle Taube õpetaja
237.)-- Ants Viljus kooliõpetaja
238.)-- Ulvi Mustmaa Räpina Aianduskool, arenguosakonna juhataja
239.)-- Vootele Vaska filosoofia emeriitprofessor
240.)-- Mait Väljas arhitektuuriajaloolane
241.)-- Ann Wansing tõlkija
242.)-- René Virks Üliõpilane
243.)-- Evelyn Vill saksa keele õpetaja Kadrioru Saksa Gümnaasiumis
244.)-- eva kirjandushuviline
245.)-- JUTA VOOGLA VABAKUTSELINE TÕLK JA GIID
246.)-- Edda Emilie Uudre tudeng
247.)-- Kärt Merilain suur huvi saksa keele ja kultuuri vastu
248.)-- Christel Luurmees Germanistika
249.)-- Riina Tamm saksa keele õpetaja, ESÕS liige
250.)-- Ly Haan saksa keele õpetaja
251.)-- Jaanimägi Hille Eestlane Viinis kel on kakskeelne laps ja väga palju kaheks elasid sõpru ja tuttavaid nii Eestis kui Austrias
252.)-- Tiiu Kuurme TLÜ kasvatusteaduse dotsent, minu eriala vääriskirjandus on peamiselt saksakeelne, ka on seotud hariduse-mõiste saksa kultuuriruumi Bildung-tähendusega. On kohutav, kui meil elimineeritakse Euroopa võimsaim kultuurkeel, saksa keel
253.)-- Liia Merino Tõlkija
254.)-- Anita Baumbach endine saksa keele õpetaja Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, saksa keele fänn
255.)-- Urve Miller Tallinna Saksa Gümnaasiumi vilistlane
256.)-- Kerttu Anger puudub
257.)-- Christian Gogolin Fotograf
258.)-- Oskar Orglaan Schüler
259.)-- Kikerpill Silver
260.)-- Eleonora Sachsendahl lugeja
261.)-- Mark Basalõga Saksakeelse osakonna õpilane Tallinna Saksa Gümnaasiumis/Schüler der deutschen Abteilung des Tallinna Saksa Gymnasiums
262.)-- Marcus Moosar õpilane
263.)-- Leelo Kivirand saksa keele õpetaja
264.)-- Maria Kristin Trumsi Lugeja
265.)-- Mart Vinnal leian sealt väga palju abi saksa keele õppimiseks
266.)-- Airi Metspalu õpetaja
267.)-- Karol Sepik semiootika ja filosoofia huviline
268.)-- Ege Tatarmäe saksa keele filoloog/keelehuviline
269.)-- Küllike Kütt saksa keele õpetaja
270.)-- Marju Lina saksa keelt õppiva lapse vanem
271.)-- Margus Gering huviline
272.)-- Martin Epner Saksa kultuuri huviline
273.)-- Evelin Kivimäe saksa filoloog
274.)-- EHA PEENOJA Saksa keele huviline ja kuulun Pärnu saksa keele vestlusringi.
275.)-- Lilian Promet Tudeng
276.)-- Karl Mattias Ruus Tallinna Saksa Gümnaasiumi abiturient, saksakeelse osakonna õpilane
277.)-- Miina Kannel TSG abiturient
278.)-- Anni Oja tõlkija
279.)-- Tiina Kallas saksa keele õpetaja
280.)-- Indrek Särg eesti filoloog
281.)-- Peep Leppik Pedagoog-metoodik, Ph.D. Saksa kultuuri austaja.
282.)-- Egle Erik õpin Tallinna Saksa Gümnaasiumis saksa osakonnas
283.)-- Velli Kütt Tallinna Saksa Gümnaasiumi endine õpilane
284.)-- Reet Leppik, eluaegne saksa keele õpetaja.
285.)-- Kristi Semidor Saksa keele sõber
286.)-- Kairit Kaur germanist, kirjandusteadlane, vanaraamatuspetsialist
287.)-- Tiiu Nõmm referent
288.)-- Katrin Linask Tõlkija, ajakirja GEO peatoimetaja
289.)-- Aive Trummal Antsla Gümnaasiumi saksa keele õpetaja
290.)-- Karin Raud Raamatukoguhoidja
291.)-- Epp Suigusaar Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi saksa keele õpetaja
292.)-- Katerina Veerde Arhitekt/ TTÜ magistriõppe tudeng. Saksa saali lugeja.
293.)-- Lauri Linask Filoloog, tõlkija
294.)-- Kristiina Thiel Kommunikationsdesignerin
295.)-- Rünno Lumiste Dotsent TTÜ
296.)-- Kalev Kukk TLÜ inimgeograafia õppejõud, majandusdoktor
297.)-- Mare Saul Eraettevõtja, kaupluse "Altermööbel" juhataja
298.)-- Eliise Kõre Üliõpilane, Saksa keele oskaja
299.)-- Priit Nool Õpilane
300.)-- Marko Sepsivart
301.)-- Mare Savisaar Saksa keele õpetaja/Paide Gümnaasium
302.)-- Ann Eichhorst saksa keele ja kultuuri austaja
303.)-- Katre Kaijanen
304.)-- Õie Ristioja saksa keele õpetaja
305.)-- Kaia Tomson saksa keele õpetaja, giid
306.)-- Tiit Rea saksa keelt oskav insener
307.)-- Kadri Seppa Tudeng
308.)-- Tiiu Valm Rahvusraamatukogu peadirektor 1997-2008
309.)-- Julia Kovšun Deutschlehrerin
310.)-- Laura Viidebaum Doktorant
311.)-- Hana Arras filoloog, tõlkija, kirjanduse austaja
312.)-- Indrek Treufeldt ajakirjanik
313.)-- Ulvi Loonurm saksa keele huviline
314.)-- Ülle Närep
315.)-- Urmas Nõmmik Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semitistika dotsent
316.)-- Liivi Ramula Saksa keele õpetaja Rahvusvahelises koolis
317.)-- Sirje Viileberg Tartu Mart Reiniku Kooli saksa keele õpetaja
318.)-- Katrin Palu saksa keele õpetaja
319.)-- Paloma Krõõt Tupay Saksamaal õppinud ja Eestis töötav jurist, kahe kakskeelselt üleskasvava lapse ema
320.)-- Kaie Oks Tartu Ülikooli Saksa filoloogia osakonna raamatukoguhoidja
321.)-- Kristel Laane
322.)-- Liivi Kõiv raamatukoguhoidja, germaani filoloog
323.)-- Helen Aedla Saksa keele peaspetsialist
324.)-- Katrin Laur Tunnen huvi saksa keelse kultuuri vastu, valdan saksa keelt
325.)-- Viivi Vunk
326.)-- Anu Tihkan saksa keele õpetaja
327.)-- Liina Kilemit ametnik, õppejõud, saksakeelsete saalide kasutaja
328.)-- Olga Tšassova vene keele õpetaja
329.)-- Sirje Eller Saksakeelse kirjanduse lugeja
330.)-- Heli Mägar tõlkija
331.)-- Paavo Kiinros Deutschsprachiger Geschäftsführer
332.)-- Reet Taimsoo saksa keele peaspetsialist SA Innoves
333.)-- Maive Meister saksa keele õpetaja
334.)-- Marika Pold dipl. raamatukoguhoidja - bibliograaf
335.)-- karine siiak dermatoveneroloog
336.)-- Anastasia Zlobina Saksa keele ja kirjanduse eriala tudeng
337.)-- Katrin Ruul külastaja
338.)-- Agne Pilvisto
339.)-- Kaspar Müürsepp Tõlkija
340.)-- Reet Liimets TÜ võõrkeelte didaktika dotsent
341.)-- Mare Ruben keelehuviline
342.)-- Arge Kuuder Riigiamet
343.)-- Heljo Konts tõlkija
344.)-- Margit Sarapik kooliraamatukoguhoidja
345.)-- Saima Pikkas Üliüliõpilase vanavanem, kauaaegne kooliraamatukogu töötaja
346.)-- Küllike Podnek õpetaja
347.)-- Tiia Kampus saksa keele lektor
348.)-- Adina Faiman puudub
349.)-- Eneken Laanes kirjandusteadlane, ülikooli õppejõud
350.)-- Julija Studentin
351.)-- Piret Suidt õpetaja
352.)-- Nele Meikar saksa kultuuri huviline, saksa keelest tõlkija
353.)-- Jaan Lahe Tallinna Ülikooli religiooniuuringute dotsent
354.)-- Maria Moser Lektorin
355.)-- Urmas Oolup tõlkija/Übersetzer
356.)-- Martin Herold Geschäftsführer Deutsche Auslandsgesellschaft Lübeck (Organisation und Durchführung von Fortbildungen im Auftrag des deutschen Außenministeriums)
357.)-- Helen Tiitus Saksa keele õpetaja
358.)-- Diana Gandera Saksa filoloogia tudeng
359.)-- Evelyn Fridolin üliõpilane
360.)-- Meeli Salström Pedagoogoiline juhataja saksa-eesti noorsootööorganisatsioonis
361.)-- Katrin Nadel lugeja
362.)-- Küllike Silling saksa filoloog, tõlk
363.)-- Jüri Kivimäe Ajalooprofessor, Toronto Ülikool
364.)-- Sirje Kivimäe Ajaloolane, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
365.)-- Hilkka Schwartz Deutschlehrerin
366.)-- Susanne Hoffmeier Planung und Organisation von Fortbildungskursen für Deutschlehrkräfte in der Deutschen Auslandsgesellschaft Lübeck, Deutschland
367.)-- Marika Peekmann Germanistika tudeng TÜ-s, saksa keele õpetaja
368.)-- Andres Mäevere pastor
369.)-- Robin Sindberg
370.)-- Kaarel Eller Riigiametnik
371.)-- Katrin Caretta Saksa keelt õppinud ja seda igapäevaselt vajav muuseumitöötaja
372.)-- Malle Ploovits Tartu Saksa Kultuuri Instituudi juhataja
373.)-- Karoline janicek DaF ÖSD Expertin
374.)-- Märten Rattasepp kirjandusteadlane
375.)-- Mari Moorats saksakeelehuviline
376.)-- Mari Randaru keelehuviline
377.)-- Velly Kannik Saksa keele vajalikkust pooldav
378.)-- Marju-Liis Vuntus saksa keele huviline+ametialane kasutus
379.)-- Heli Naggel Büroojuht
380.)-- Joel Kõivistik Muuseumi konservaator
381.)-- Janika Turu konservaator
382.)-- Kerttu Palginõmm Tartu Ülikooli doktorant
383.)-- Valvi Hiir saksa filoloog,endine raamatukogutöötaja
384.)-- Sulev Mäeltsemees ülikooli õppejõud, lugeja
385.)-- Markus Nagel Spezialist für Internationale Beziehungen
386.)-- Marje Burenkov saksa filoloog
387.)-- Eva Sikemäe üliõpilane
388.)-- Agita Keerd õppealajuhataja, saksa keele õpetaja
389.)-- Juta Laane saksa keele õpetaja
390.)-- Iti Toom Deutsch-Balten gesellschafti liige Väike-Avi Selts MTÜ juhatuse liige
391.)-- Liina Sooväli saksa filoloog
392.)-- Thomas-Andreas Põder teoloog, Tartu Ülikooli õppejõud
393.)-- Linda Jahilo raamatukoguhoidja, kirjandusfestivali Prima Vista saksakeelse programmi koordinaator
394.)-- Siiri Reinola raamatukoguhoidja
395.)-- Janika Jõgi
396.)-- Mari-Liis Karula
397.)-- Kaidi Suviste
398.)-- Frank Borchers Vorsitzender des Gemeinderates der Ev.-Luth. Deutschen Erlösergemeinde Estland
399.)-- Ülle Mölder saksa filoloog
400.)-- Helle Ruusing
401.)-- Ursula Vent Avita kirjastuse ajalootoimetaja
402.)-- Laura Schwartz humanitaarteaduste kandidaat
403.)-- Aino-Liisa Petolai saksa keele huviline
404.)-- Leida Tiivel Külastaja
405.)-- Karl-Eric Mäemurd Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilane
406.)-- *** Tartu Ülikooli saksa filoloogia vilistlane
407.)-- Heilika Leinus tõlk ja tõlkija, Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse üliõpilane
408.)-- Priit Lätti Eesti Meremuuseumi teadur
409.)-- Naatan Haamer Hingehoidja ja UI Praktilise usuteaduse lektor
410.)-- Mai Luht raamatukoguhoidja
411.)-- Erika Weber Eestimaa Sakslaste Selts
412.)-- Elari Lend abikaasa on saksa filoloog
413.)-- Thomas Lindner Übersetzer
414.)-- Anu Rentel sotsioloog
415.)-- Alexander Eckert Master of Arts (M.A.) in European Cultural Heritage und Mitglied des Gemeinderates der Ev.-Luth. Deutschen Erlösergemeinde Estland
416.)-- Katariina Ubaleht Teoloogia tudeng
417.)-- Raimond Soon saksa keele 1 aasta filoloog
418.)-- Liina Kink Saksa keele õpetaja
419.)-- Birute Alisauskaite Bibliotekarin, gemeinsame Taetigkeit
420.)-- Merje Laimets saksa filoloog
421.)-- Kärt Lindlo üliõpilane
422.)-- Jüri Orn pensionär
423.)-- Inga Kotelnikova Deutschlehrerin
424.)-- Zhanna Anatskaja Minu laps õpib Saksa Gümnaasiumis, vajab enda teadmisi arendamist.
425.)-- Dr. Thomas Hoffmann DAAD-Fachlektor für Rechtswissenschaft, Universität Tartu
426.)-- tiina pollu üliõpilane
427.)-- Riinu Koplimägi Saksa keele ja kirjanduse tudeng
428.)-- Üüve Viljari saksa keele õpetaja
429.)-- Johann-Christian Põder teoloog, teadur, Greifswaldi ülikool
430.)-- Anastassia Golovats
431.)-- Marin Mitt Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi saksa keele õpetaja
432.)-- Katri Aaslav-Tepandi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud
433.)-- Joachim Raue Tarkvara arhitekt
434.)-- Anne Burghardt Luterliku Maailmaliidu oikumeeniliste suhete sekretär
435.)-- Adrian Gerloff deutschsprachiger Reiseveranstalter und Biologe
436.)-- Volker Antonius Engelmann Baltic Defence College
437.)-- Ave Järveots-Lumiste saksa keele õpetaja magistrant
438.)-- Linda Lindvee sekretär
439.)-- Vahur Aabrams Tõlkija ja kirjandusuurija
440.)-- Pilleke Laarmann
441.)-- Rogier Blokland Soome-ugri keelte professor
442.)-- Rasa Matuleviciene Vorsitzende des litauischen Verbandes der Literaturuebersetzer und ehemalige Leiterin des österreichischen Lesesaales in Litauen
443.)-- Kadri Eliisabet Põder EELK Konsistooriumi välissuhete referent
444.)-- Rein Sokk pensionär
445.)-- Anne Ratman DE-RU-ET-DE Lingvist-Publitsist
446.)-- Virve Kaal Tõlkija
447.)-- Mati Kaal Eesti Saksa Ühingu abiesimees
448.)-- seidi ipsberg üliõpilane
449.)-- Helgi Andresson Deutschlehrerin
450.)-- Meeli Berestovski TTÜ saksa keele õpetaja
451.)-- Ulvi Sõerumäe Euroopa Parlament, tõlkija
452.)-- Siiri Mägi saksa keele õpetaja
453.)-- Rein Muusikaõpetaja
454.)-- Tõnu Lember kirjastaja
455.)-- Kersti Reppo saksa keele õpetaja
456.)-- Anne Toom Saksakeelsete saalide toetaja
457.)-- Anne Rentel õpetaja
458.)-- Teele Raue Projektijuht
459.)-- Saskia Tärk Õpetaja
460.)-- Sandra Pfluger
461.)-- Oscar Vilson Student der Universität Tallinn
462.)-- Janne Rits Õpetaja
463.)-- Ilona Lille Õpetaja
464.)-- Wolfgang Kind Leser
465.)-- Ülle Pillaroo Saksa keele õpetaja
466.)-- Tea Lepik Lugeja
467.)-- Jaan Tõllasepp tõlkija
468.)-- Merike Metsala-Niglas Giid, üliõpilane, õpin TLUs saksa keelt ja kultuuri kõrvalainena
469.)-- Märt Läänemets Tartu Ülikooli vanemteadur
470.)-- Liia Salum Deutschlehrerin
471.)-- Tatjana Sorokina Tudeng
472.)-- Helle Kasesalu saksa keele õpetaja
473.)-- Katrin Meinart võõrkeele õpetaja (prantsuse keele õpetaja)
474.)-- Orenti Kampus EAÕK preester
475.)-- Kati Olt Õpin ülikoolis saksa filoloogiat
476.)-- Eva Klemets Teater No99, näitleja/lavastaja
477.)-- Raul Seppel lugeja
478.)-- Rutt Veskimeister Saksa keele õpetaja, giid, tõlkija
479.)-- Gunnar Prause Professor, TTÜ
480.)-- Aina Aasna klassiõpetaja
481.)-- Karmen Mets Giid
482.)-- Helle Leht giid
483.)-- Arne Nielsen tõlkija
484.)-- Eva Keinast giid (saksa keel)
485.)-- Tiina Kallaste turismitöötaja
486.)-- Mare Tiigimaa Turismitöötaja
487.)-- Piret Kelgo saksa keele õpetaja
488.)-- Heli Mattisen Tõlkija
489.)-- Jürgen Rooste vabakutseline luuletaja, ajakirjanik
490.)-- Anna Caroline Haubold üliõpilane
491.)-- Liivi Vislapuu Õpetaja
492.)-- Iren Lill Muusik, tõlkija
493.)-- Jürgo Kullamaa Süsteemianalüütik
494.)-- Mall Jõgi-Kaevats toimetaja
495.)-- Anu Jõekallas giid
496.)-- Tiia Pung Rentnerin(ab 1966 Deutschlehrerin).Olen raamatukogu külastanud.
497.)-- Maimu Berg Riigikogu liige
498.)-- Regina Kivi õpetaja
499.)-- Urve Tõnnus disainer
500.)-- Kaja Adamson saksa filoloog, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, giid
501.)-- Maie Põiklik raamatukoguhoidja
502.)-- Epp Mäekivi üliõpilane
503.)-- Cornelius Hasselblatt
504.)-- Maie Lepp giid
505.)-- Ilka Schiele Bibliothekarin
506.)-- Kristiina Vaiksalu
507.)-- Kaisa Kuslapuu muusikatudeng, germanofiil
508.)-- Marcel Hanke DaF-Lehrer
509.)-- Kaja Kuusk giid
510.)-- Ene Rõngelep saksa filoloog, tõlkija
511.)-- Florian Eero Jark Student der Finnougristik
512.)-- Lillia saksa keele fänn
513.)-- Kaja-Riina Plumann Giid, poliitika, kultuuri-ja keelehuviline
514.)-- Liina Steinberg tõlk, giid
515.)-- Helena Nagelmaa üliõpilane
516.)-- Mirjam Peil Kunstiajaloolane, õppejõud
517.)-- Rein Kivi Lugeja
518.)-- Tobias Koch Übersetzer|Student
519.)-- Helle-Maie Strandmann Guide
520.)-- Maire Killar Viljandi Linnaraamatukogu
521.)-- Ivo Reitel lugeja
522.)-- ave alavainu kirjanik
523.)-- Eha Salla-Deutschler Karioru Saksa Gümnaasiumi vilistlane, saksa keele ja kultuuri sõber
524.)-- Mari-Liis Sikamägi Saksa filoloogia tudeng
525.)-- Maie Põdersalu
526.)-- Silvi Bljumovitš Balti Silver Reisid OÜ, juhatuse liige
527.)-- Juhani Tamminen Ajakirjanik, oma töö jaoks.
528.)-- Tiiu Relve saksa keele õpetaja, tõlkija
529.)-- Maija-Liisa Kautonen opetaja
530.)-- Riina Abner
531.)-- Merit Müller Saksamaalt pärit üliõpilane
532.)-- Lydia Nüüd Kunstnik
533.)-- Tiiu Suur Pensionär
534.)-- Marilis-Marjette Jõgi Üliõpilane
535.)-- Liina Tammela Raamatukogu juhataja
536.)-- Anu Schulz saksa keele õpetaja ja tõlkija
537.)-- Karin Andrekson Lugeja
538.)-- Helen Mäe Tõlkija
539.)-- Andras Gyuro Finnougrist
540.)-- Eva Kuldma Disainer
541.)-- Riho Altnurme Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan
542.)-- Heli Jõgeva Üliõpilane Saksamaal
543.)-- Schmidt Konrad Kuidas on küll selleni jõutud? Ääretult kahju!
544.)-- Kristiina Vaarik Olen osalenud seal korraldatud üritustel.
545.)-- Naoka Werr Bibliothekarin
546.)-- Eliise Leismann lugeja
547.)-- Irmen Nagelmaa õpetaja
548.)-- Kristi Koit õpetaja
549.)-- Kaarin Birkan Deutschlehrerin
550.)-- Ljudmilla Zenzina giid
551.)-- Aino Kartul-Najar massöör
552.)-- Lea Kütt
553.)-- Mariliis Ott Nooremteadur
554.)-- Kalle Paju Lugeja
555.)-- Kaia-Liisa Haas Saksa keele filoloog
556.)-- Karin Joasaar saksa keele õpetaja
557.)-- Kalle Schwartz Tôlkija, Mikrobioloog
558.)-- Louise Flensburg Lend Saksa keele ja kirjanduse tudeng
559.)-- Karin Härm Teoloogiaüliõpilane
560.)-- Merli-Triin Eiskop Õppinud kunstiteadust ja kavatsen magistris jätkata. Uurimise rõhk baltisaksa kunstil ja kultuuril. Õpin saksa keelt.
561.)-- Julia Hess Saksa keele õppija ja saksa kultuuri huviline
562.)-- Edith Ulm saksa keele õppija
563.)-- Ants Meister TTÜ emeriitprofessor
564.)-- Karin Peda saksa keele õpetaja
565.)-- Evely Baum EAS Turismiarenduskeskus, Hamburgi esindus
566.)-- Imbi Rooste giid
567.)-- Laatsit, Jaana Lehrerin in Deutschland
568.)-- Friederike Abreu Übersetzerin / Sprachenlehrerin
569.)-- Ingrid Liiv saksa keele õpetaja
570.)-- Toomas Schvak RR endine projektijuht, kirikuloolane
571.)-- Brigitte Schwartz Journalistin
572.)-- Heret Müller Germanist
573.)-- Mari Tarand endine raadiotoimetaja
574.)-- Andres Tarand lugeja 50 aastat
575.)-- Riina Unt Endine saksa keele õpetaja, Leili kursusekaaslane TPedI-s.
576.)-- Toivo Tasa Kirjandusloolane, tõlkija, dilpomaat. Eesti suursaadik Austrias ja Sveitsis 1995 - 1999.
577.)-- Maren Diale-Schellschmidt CEO, Deutsch-Baltische Handelskammer
578.)-- ene reindla lugeja
579.)-- Jussi Pärnpuu endine Germanist / keelehuviline
580.)-- Nikolaus von Mohrenschildt Land und Forstwirt
581.)-- George Faehlmann Dipl. ing.
582.)-- Peeter Värv mõtteline seos
583.)-- Juta Suur saksa keele õpetaja 30 aastat
584.)-- Kristel Vetemäe tõlk
585.)-- Lars Girgensohn, Loger Weg 11, D 21684 Stade Bankkaufmann, geboren in Tartu, wenn ich in Tallinn bin besuche ich regelmäßig die deutschsprachignen Lesesäle.
586.)-- Mihkel Metsa
587.)-- Katrin Kitkas õpetaja
588.)-- Birte Böer Lebe als Auslandsdeutsche in Tallinn
589.)-- Tobias Ley professor
590.)-- Eliis-Beth Rosen õpetaja
591.)-- Ralph-Georg Tischer Kaufmann
592.)-- Terje Esko Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja
593.)-- Elsbeth Hanna Aarsalu Saksa filoloogia üliõpilane
594.)-- Kay Bischoff Lehrer
595.)-- Eva Filemonowitsch Rentnerin
596.)-- 2.Martin-Johannes Schwartz Wilhelm Theodor Schwartz, mein Urgroßvater, war von 1855-1891 Pastor der Jaanikirche in Tartu
597.)-- Siiri Seero EELK Usuteaduse Instituudi üliõpilane
598.)-- Ela Vood tõlk/tõlkija Dolmetscherin/Übersetzerin
599.)-- M. Kallas õpetaja
600.)-- Ilona Martson lasteajakirja Täheke peatoimetaja
601.)-- Julia Vinckler-Nannattu Saksa keele õpilane
602.)-- Michael Merilain Geschäftsführer
603.)-- Ene Sööt raamatukoguhoidja
604.)-- Aet Bergmann Vandeadvokaat
605.)-- Kalev Elvski saksakeelsete saalide külastaja
606.)-- Sirje Winding-Frauenlob EV aukonsul Salzburgis, Austrias
607.)-- Katrin Veskimäe saksa keele õppija
608.)-- Sirkka Karsisto opettaja
609.)-- Indrek Alekõrs Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
610.)-- Sirje Kaljula Kadrioru Saksa Gümnaasium
611.)-- Antoon van Rens
612.)-- Andrei Berestovski Deutschlektor am Institut für Internationale Beziehungen der TTU
613.)-- Anne-Mari Jakobson Saksa keele ja kultuuri huviline
614.)-- Anne Roost
615.)-- Halgard Stolte Forscher Universität Bielefeld, Geschäftsführer Brandsphere OÜ
616.)-- britta talumaa üliõpilane, lugeja
617.)-- Alar Kiilmaa
618.)-- Kristel Neitsov-Mauer
619.)-- Aare Pilv teadur, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
620.)-- Berk Vaher Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees
621.)-- Mart Kuldkepp teadur, Tartu Ülikool
622.)-- Külli-Riin Tigasson ajakirjanik
623.)-- Nikolai Maltsev pensionierter Deutschlehrer
624.)-- Sakarias Jaan Leppik õigeusu preester, ajakirjanik, muusik
625.)-- Piret Tamm kutseõpetaja
626.)-- Teet Veispak kunstikriitik
627.)-- Thuve v. Bremen Dipl. Ing.
628.)-- Mari Tillmann Tallinna Saksa Gümnaasiumi vilistlane, riigiametnik
629.)-- Sven Vabar toimetaja
630.)-- Michael JJ Stenner Hoteldirektor
631.)-- Jüri Kolk kirjanik
632.)-- Edmund Smolarek Vice Präsident/ Möhring Gruppe/ Deutscher
633.)-- Martina Eerme Saksa keele huviline
634.)-- Siim Lill TÜ üliõpilane
635.)-- Santeri Junttila teadlane, Helsingi Ülikool
636.)-- Liina Norit keelekümblusõpetaja
637.)-- Katrin Järvlepp Vääna Mõisakool, muusikaõpetaja - vajalikud kultuurikontaktid
638.)-- Kaia Kirs Ettevõtja
639.)-- Aime Kivistik lugeja
640.)-- Carl-Fredrik Geust Dipl.-Ing., Helsinki
641.)-- Marge Palm tõlkija
642.)-- Vaike Hint Saksa keele õpetaja
643.)-- Andreas Ostermann Metallitöötaja
644.)-- janis danoss bin Deutschbaltischer Abstammung
645.)-- Assar Järvekülg lugeja
646.)-- katrin lehismets pianist ja laullja, elukoht salzburg, austria
647.)-- Heiko Põdersalu
648.)-- Leeni Seppel Õpingute ajal kasutasin saale regulaarselt. Praegu inglise keele õpetaja.
649.)-- Jaan Metsa Kultuurihuviline; saksa keelt õppiva lapse vanem
650.)-- Mari-Ann Palm Germanist, saksa keele õpetaja. Töötasin 1966-2013 Tartu ülikooli saksa filoloogia õppetoolis. Praegu pensionär.
651.)-- Kristjan Toming saksa keele ja kultuuri austaja
652.)-- Anne Grave eripedagoog, saksa keele huviline ja saksa keele ringi juhendaja
653.)-- RENÉ KURSSON
654.)-- Julia Hübner saksa keele õpetaja
655.)-- Kirsty Laidvee notar
656.)-- Naila Mjagkov
657.)-- Jan Haines Inhaber, Geschäftsführer
658.)-- Jana Uuskari õpetaja
659.)-- Harald Grave Diplom Ingenieur für allgemeines Bauwesen
660.)-- Ene Goldberg
661.)-- Max Schwesig Ich bin Deutscher
662.)-- Leon Jankelevitsh Tamro Baltics, juhatuse esimees
663.)-- Kadri Bader
664.)-- Greeger Eensalu Reiseberater, Student (Fach: deutsche Sprache und Literatur)
665.)-- Kristel Evardi Büroojuht, viibinud vahetus(üli)õpilasena Šveitsis ja Austrias
666.)-- Paula-Britta Kesa saksa keele filoloog
667.)-- Marilin Puusepp KSG lapsevanem
668.)-- Theis Klauberg Rechtsanwalt, Tallinn
669.)-- Vello Karma EUROASIA GMBH müügijuht
670.)-- Tiina Prööm lõpetanud TÜ saksa keele ja kirjanduse eriala
671.)-- Ann-Liis Ojaots Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilaste lapsevanem
672.)-- Varje Kaarde saksa keele õpetaja
673.)-- Tea Staal
674.)-- Eva Ladva
675.)-- Oliver Wihler Sveitslane
676.)-- Eduard Paul Kohlhof Kunsthistoriker
677.)-- Evelin Arendi
678.)-- Aile Arro Üliõpilane - saksa keel ja kirjandus
679.)-- Kaidi Kuusmaa Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilase lapsevanem
680.)-- Maarja Rojanok saksa filoloog
681.)-- Kadi Novikov saksa filoloog
682.)-- Veljo Koovit Saksa(-keelsete) turgude müügijuht
683.)-- Erika Sireli saksa keelt õppinu, reisikorraldaja
684.)-- Andres Tamm ICC Eesti auesimees
685.)-- Margus Sorga Vandeadvokaat
686.)-- Kristel Kibus lugeja
687.)-- Kalev Saare õppejõud, saksa keele huviline
688.)-- Eevi Palu saksa keele õpetaja
689.)-- Lilia Simson saksa keele õpetaja - Elva Gümnaasium
690.)-- Viktor Tund Saksa keele õppija
691.)-- Priit Potisepp Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud
692.)-- Dr. Karl Winding Schuldirektor in Salzburg / Österreich
693.)-- Elle-Mari Talivee lugeja
694.)-- Laima Balašova Saksakeele õppur
695.)-- Kahrut Eller Tübingeni ülikooli kaastööline 2001-2010
696.)-- Mirja Ots arheoloog
697.)-- Oliver Orro arhitektuuriajaloolane
698.)-- Annika Vamper produtsent, Von Krahli Teater
699.)-- Mart Kalm Kunstiakadeemia teadusprorektor
700.)-- Pärtel Toompere üliõpilane, koorijuht
701.)-- Rachel Branten õppisin 2009-2013 Tallinna Ülikoolis saksa keelt
702.)-- Aleksandra Murre kunstiajaloolane (varem - saksa keele õppija)
703.)-- Taavi Tiidor konservaator / restaurator ning EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudeng
704.)-- Gregor Taul Kunstiteadlane
705.)-- Madis Tuuder Endine pealinna üliõpilane
706.)-- Riina Rammo Lehrerin für DaF
707.)-- Anne Untera kunstiajaloolane, saksa kultuuri austaja
708.)-- Karin Salupuu üliõpilane
709.)-- Helina Torv õpilane
710.)-- Hans Dirk Hundertmark Rechtsanwalt, Tartu / Bonn
711.)-- Kaur Alttoa kunstiajaloolane
712.)-- Juta Kivimäe kunstiteadlane, Eesti Kunstimuuseum
713.)-- Mart Kivimäe pensionär, filosoofiadoktor
714.)-- Anu Koppel Eesti Kunstiakadeemia
715.)-- Otto Schütt Kaufmann / Deutschsprachige Lieferanten
716.)-- epp preem kunstiajaloolane
717.)-- Helen Uusjärv sekretär
718.)-- Olga Vinogradnikova Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiui saksa keele õpetaja
719.)-- Eve Alttoa kunstiajaloolane - konservaator
720.)-- Arvi Haak arheoloog
721.)-- Tiiu Ruus saksa keele õpetaja
722.)-- Alar Nurkse EKM maalikunsti konservaator
723.)-- Maie Uustalu saksa keele õpetaja
724.)-- Ülle Ojava saksa saali lugeja 8.aastat
725.)-- Anu Allikvee Eesti Kunstimuuseumi kuraator
726.)-- Juta Keevallik kunstiajaloolane
727.)-- Monika Kadarik
728.)-- Annika Abner saksa keele õppija
729.)-- Kaja Kärner Rahvusringhäälingu ajakirjanik
730.)-- Anke Schwartz Leiterin eines evangelischen Kindergartens
731.)-- Jörg Saks Angestellter im Umweltbetrieb Bielefeld
732.)-- Malle Eisen Saksa keele ja kultuuri huviline, üritustest osavõtja
733.)-- Milvi Kuldna kunstiajaloolane
734.)-- Riina Roose muusikaõpetaja
735.)-- Mart Meri RR nõukogu liige
736.)-- Aira Paschke Koolitaja, kakskeelse lapse ema
737.)-- Eve Petrauts Saksa filoloog
738.)-- Taimi Paula Schweizerin mit estnischen Wurzeln
739.)-- Hille Rosenberg Laps õpib Saksa Gümnaasiumis
740.)-- Malle Lüdimois kooli töötaja/infojuht
741.)-- Jana Seeba saksa keele õpetaja
742.)-- Kaija Kesa kunstnik
743.)-- Mati Põdra lugeja
744.)-- Ain Mäesalu arheoloog
745.)-- Mihkel Liivo nõunik
746.)-- Endel Tamm Juhataja
747.)-- Marju Pohhomova dokumendimenetleja
748.)-- Reio Kink külastaja
749.)-- Kaie Kukk
750.)-- Maarja Vaino A.H.Tammsaare muuseumi juhataja
751.)-- Monika Reppo arheoloog/üliõpilane
752.)-- Rein Kuresoo loodusgiid ja ajaloohuviline
753.)-- Katja MEYER Kundin der Bibliothek
754.)-- Maria Kristina Eerme Lugeja
755.)-- Kadri Villem üliõpilane
756.)-- Mari Luik
757.)-- Olaf Mertelsmann Ajaloolane
758.)-- Ada LUMISTE peaspetsialist
759.)-- Silke Pasewalck Literaturwissenschaftlerin, Dozentin an der Universität Tartu (DAAD)
760.)-- Dieter Neidlinger Literaturwissenschaftler, Lehrbeauftragter an der Universität Tartu
761.)-- Ene Urman Käina Gümnaasiumi direktor
762.)-- Aimi Säremat sotsiaalpedagoog
763.)-- Jaan Tamm arheoloog
764.)-- Tiina-Mall Kreem Eesti Kunstimuuseum, kunstijaloolane, Eesti 17.-20. sajandi kunsti uurija
765.)-- Pärja Miljan Paide ÜG rmtkoguhoidja
766.)-- Janne-Liis Justi Lugeja, lapsevanem saksa keelt õppivatele lastele.
767.)-- Poikalainen Stevo
768.)-- Jan-Eerik Luik Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilane
769.)-- Kärt Põder Endine saksa keele õppija, kes sai väga palju abi ja infot just Rahvusraamatukogu saksakeelsetest saalidest
770.)-- Märt Männik õpetaja
771.)-- Marje Tahk Tütar on käinud sealsetel üritustel-kohtumistel
772.)-- Margit Jaeger ettevõtja
773.)-- Johanna Schwartz Kulturassistentin
774.)-- Katharina Städtler Deutschlehrerin am TSG 2012-2014
775.)-- Nils-Christian Göttig Disponent
776.)-- laivi tahk olen laenutanud saksakeelseid raamatud, mida mujalt pole võimalik saada. Olen õppinud saksa keelt koolis.
777.)-- Triinu Põdramägi jurist
778.)-- Toni Jaeger Betriebswirt i.R.
779.)-- Eduard Pauts lugeja
780.)-- Hela Help
781.)-- Dr. Elka Silke Pahlitzsch Fachberaterin für Deutsch als Fremdsprache
782.)-- Jüri Hark
783.)-- Eve Sooneste tõlkija
784.)-- Kristiina Savin õppejõud, ajaloodoktor
785.)-- Svjatoslav Guschtschin Rentner, benutze den deutschen Lesesaal in Pärnu
786.)-- Annika Põldäär Ttü üliõpilane
787.)-- Märt Sults Tallinna Kunstigümnaasiumi Direktor
788.)-- Elisa Elias
789.)-- Ly Pärn saksa keele ja kultuuri kasutaja
790.)-- Jaanus Ütt RR lugeja
791.)-- Ülo Mattheus Ei ole seost.
792.)-- Laura Smolski Õpilane
793.)-- Walter Mirbeth Vorstandsmitglied des Arbeitskreises für Jugendliteratur e.V. deutsche IBBY Sektion
794.)-- Maris Varik inglise keele õpetaja
795.)-- Jaanika Palkman muusikaõpetaja
796.)-- Eha Luukas Õpetaja
797.)-- Tiia Korv raamatukoguhoidja
798.)-- Tiina Hallik saksa keele õpetaja
799.)-- Kuldar Lilleõis õpilane
800.)-- Kristiina Käsn saksa keele õppija
801.)-- Krista Kumberg Raamatukoguhoidja
802.)-- Laura Kivistu huvijuht
803.)-- Karin Padari Õpetaja
804.)-- Dr. Heiko F. Marten DAAD-Lektor, Universität Tallinn
805.)-- Robert Bühler Dipl Ing ETHZ,
806.)-- Jaanika Eik Deutschlehrerin
807.)-- Miriam Jörg Rechtsanwältin
808.)-- Ursula Fiwere
809.)-- Ene Loddes Eesti Rahvusraamatukogu teenindusdirektor 1997-2008
810.)-- Kristiina Leismann Lugeja
811.)-- Günther Leismann Lugeja
812.)-- Erika Leismann Saksakeele huviline
813.)-- Richard Altemeier Arzt
814.)-- Thomas Michael majahoidja Saksamaal
815.)-- Mari Vihmand Muusik
816.)-- Jaan Hatto Külastaja- saksa keele oskaja
817.)-- Mihkel Pisa Konkurssidel osalenu.
818.)-- Tiina Konrad Germanistin
819.)-- Olaf Jäggy Praktikum 2010 absolviert
820.)-- Johannes Kristensen ehemaliger Freiwilliger
821.)-- Teele Koppel üliõpilane
822.)-- Stalder Antonia Damals Studentin, heute projektmanagerin nachhaltigkeit bei der schweizerischen post
823.)-- Paul-Gerhard Schwartz cand.theol., Sprachlehrer, Übersetzer
824.)-- Maciej Soborczyk Leiter der Österreich-Bibliothek Warschau
825.)-- Markus Süßmann Pflege der deutschen Sprache
826.)-- Meeli Bagger EÜSLi aseesimees; Karlsruhe Saksa-Eesti Seltsi juhatuse liige
827.)-- Schulte, Hans Prof. Dr., Gastprof. an Univ. Tartu 2000 (Recht)
828.)-- Karolin Vetevoog
829.)-- Oliver von Wolff Besucher
830.)-- Henriette Keuffel
831.)-- Mirje Hagur õpetaja
832.)-- Keiti Voog
833.)-- Kaia Hälvin Olen õppinud saksa keele erikoolis, loen meeleldi saksakeelset kirjandust, vaatan tv saateid.
834.)-- Dalia Żminkowska Bibliothekarin; Germanistin; Deutschlehrerin - Oesterreich-Bibliothek Wrocław - Polen
835.)-- Dr. Roman Kopřiva Germanist, Inst. f. Germanistik an der Phil. Fakultät der Masaryk-Universität Brno/ Brünn, Tschechien
836.)-- Guțu George Prof. Dr., Präsident der Gesellschaft der Germanisten Rumäniens (www.ggr.ro)
837.)-- Alexander Belobratow Germanistikdozent, Leiter der Österreich-Bibliothek in St. Petersburg
838.)-- Univ.-Doz.Dr.Jaroslaw Lopuschanskyj Leiter der Österreich-Bibliothek Drohobytsch /Ukraine/
839.)-- Christian Schenkermayr Literaturwissenschaftler
840.)-- Mykola Vorobej Osterreich-Bibliothek Kiew,wissenschaftlicher Mitarbeiter
841.)-- Dr. Til Assmann Honorarkonsul Estlands in Bremen und Niedersachsen
842.)-- Dettmann, Lutz Autor
843.)-- Aili Kalamees prantsuse keelt õppinud inimene
844.)-- Lic. phil.-hist. Daniel Sägesser Germanist/Historiker/Journalist/Übersetzer/Verleger
845.)-- François Loeb a.Nationalrat der Schweiz Schriftsteller
846.)-- Martina Liepert Sozialarbeiterin
847.)-- Viktor Vassiljev Riigikogu liige
848.)-- Hamish Kirk Freund der54 deutschen Literatur
849.)-- Christine Ziebell
850.)-- Prof. Dr. habil. Armin Hetzer
851.)-- Hannes Dettmann Student, Deutscher (mein Vater durfte bereits eine Lesung in den Sälen halten)
852.)-- Ulrich Grunert Autor und Journalist, schreibt in deutscher Sprache
853.)-- Anita Priks Äksi Raamatukogu direktor
854.)-- Willy Schenk Journalist - Estlandberichte in NZZ, Tages-Anzeiger, Schweizer Monatsheften
855.)-- detlev dietze Freund Estlands
856.)-- Balogh László ÖB Betreuer Debrecen
857.)-- Karmela Rudaitiene Österreich-Bibliothek Vilnius
858.)-- Matthias Müller Director arvato services Estonia
859.)-- Elvira Velitskaja Deutschlehrerin
860.)-- Olev Liivik Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis esimees
861.)-- Brigitte Schär Schweizer Schriftstellerin, Gast CH-Lesesaal
862.)-- Fatima Di Pane Schriftstellerin
863.)-- Rolf Lappert Schriftsteller
864.)-- PhDr. Zdenek Marecek, Ph.D. Ustav germanistiky, nordistiky a nederlandistiky FF MU, Brno
865.)-- Florian Preiß
866.)-- Avital Amrani Österreich-Bibliothek Jerusalem, Hebrew University
867.)-- Univ. Prof. Dr.habil Penka Angelova Universitaet Ruse, Institut fuer Europaeistik, Internationale Elias Canetti Gesellschaft, Universitaet Veliko Tirnovo, Leiterin des Instituts fur Germanistik und Niederlandistik
868.)-- Frank von Auer Bundesvorsitzender der Deutsch-Baltischen Gesellschaft
869.)-- Martin Schmurr Deutschlehrer
870.)-- Andres Kask Õpetaja, näitleja ja saksa keele huviline
871.)-- Karin VEIT Deutsch-Lehrerin aus Österreich in Estland
872.)-- Helene Breitenfellner wissenschaftliche Mitarbeiterin, ÖSD
873.)-- Arsejenko Tetjana Leiter der Osterreich-Bibliothek Kiew
874.)-- Peeter Kaasik Teadur
875.)-- Paul Kokla keeleteadlane
876.)-- Tiiu Kokla tõlkija
877.)-- Prof. Imbi Sooman Ostseeraumstudien Universität Wien, Präsidentin der Österreichisch-Estnischen Gesellschaft
878.)-- Timothy Riese Universitätsprofessor
879.)-- Dr. Stefan Donecker Historiker
880.)-- Helmut Birkhan emeritierter Ordinarius für Ältere deutsche Sprache und Literatur
881.)-- Manfred Schlüter Schriftsteller und Illustrator
882.)-- Helgi Org saksa keele kauaaegne õpetaja, lasteaedades ja koolis kõikides astmetes, õpikute autor, Tartu Ülikooli doktorand
883.)-- Hilde Keteleer Übersetzerin aus dem Deutschen
884.)-- Andrea Kluitmann Übersetzerin
885.)-- Erik de Smedt belgischer Essayist, Kritiker und Literaturübersetzer
886.)-- Andrea Ott Übersetzerin
887.)-- Theresa C. Müller Lektorin/Korrektorin
888.)-- Ingrid Pietzsch Fachschaftsberaterin für Deutsch
889.)-- Prof. Dr. Peter Ernst
890.)-- Dr. Manfred Ortner ehemaliger österr. Botschafter in Estland
891.)-- Kaspar Näf
892.)-- Karin Schaden Buchhändlerin/Vergleichende Literaturwissenschafterin
893.)-- Prof. Dr. Margarete Wagner als Literaturwissenschaftlerin Vortragende und bei Dichterlesung auch Zuhörende
894.)-- Inge Arteel Dozentin deutschsprachige Literatur, Brüssel
895.)-- Luc Staljanssens Übersetzer & Deutschlehrer (Belgien)
896.)-- Galdavadze Mzia Leiterin der Österreich-Bibliothek Tbilisi-Georgien
897.)-- Chumburidze Mzevinar Bibliothekarin der ÖB-Tbilisi, Georgien
898.)-- Grazia Berger Dozent deutsche Literatur und Lehrerin deutsche Sprache
899.)-- Eve Veigel ajakirjanik
900.)-- Prof. Dr. Ludger Kremer Prof. Emeritus für deutsche Sprachwissenschaft
901.)-- Riina Hein Saksa Kadrioru Gümnaasiumi lõpetaja, režissöör, produtsent
902.)-- Dr.Jakub FORST-BATTAGLIA Diplomat, österreichischer Botschafter in Estland 2001-2006
903.)-- Ingrid Hentschel Porfessorin für Tehater, Spiel, Kultur
904.)-- Mari-Ann Meigo keelehuviline
905.)-- Mai-Liis Kullama Saali külastaja

Toetajate kommentaarid:

  1. Dr.Jakub FORST-BATTAGLIA
    Die Österreich-Bibliothek tallinn und alle deutschsprachigen Lesesäle an der Estnische NatBibl.haben nicht nur als Büchereien, sondern als aktive Kultur-und Informationszentren eine wichtige Rolle für den internationalen Austausch Estlands mit dem Ausland und die geistigen Verbindungen zwischen Estland und Mitteleuropa gespielt. Die Biblioteken leisten seit Jahren eine hervorragened Arbeit als Ort der Begegnung und ihre Schließung wäre ein arger Verlust für den wissenschaftlichen Standort Tallinn in Europa und die akademische Jugend des Landes.Ich habe mit der ÖstBibl.Tallinn fünf Jahre lang nur die allerbesten Erfahrungen gemacht. Sie gilt auch als eine der best geführten unter den über 60 Österreich-Bibliotheken im Ausland.
  2. Riina Hein
    Kuidas on võimalik, et selline kultuuriasutus, kui seda on Eesti Rahvusraamatukogu, tuleb välja mõttega lammutada aastakümnetega loodud tugev kultuurisild Saksa, Austria ja Šveits riigiga? Austria ja Šveits on väikesed riigid, kuid läbi saksakeelse saali on neil võimalik oma kultuuri viia eestlasteni, kes selle vastu huvi tundsid. Saksakeelne saal koondab endasse mitte ainult saksa keelt õppivaid noori ja nende õpetajaid. Seal on tekkinud omaette saksa keelt kõnelevate inimeste kogukond. Saatkondade kontaktid eestlastega on tavaliselt piiratud, kuid läbi saksakeelse saali meililisti said nad need riigid oma kirjanike, muusikute, kultuuritegelaste esinemisi teavitada väga paljudele ja nii tugevdada meie riikide kulutuurisidemeid. Väga imetlusväärne on, kuidas saksakeelse saali töötajad on leidnud ja kasutanud ära kõik võimalused Eestis Austria, Saksamaa ja Šveitsi saatkondade kaudu ja nende riikide teiste institutsioonide kaudu Eestis, saada toetust oma varude täiendamisele, rahalisele toetusele, kui ka kõikvõimalike ürituste korraldamisel väga erinevate kultuurisidemete laiendamisel. Need on inimesed, kes on suhtunud oma töösse pühendunult, loominguliselt ja teinud väga palju seda, mida ei olnud nende töökohustustes ettenähtud. Need on inimesed. kes aitavad meil, eestlastel, avada uksi, mis ilma saksakeelse saali panuseta oleks jäänud kinni. Kui õnnestubki nende toetusallkirjadega tõesti säilitada saksakeelne saal, aga seal töötanud inimesed koondatakse ja asemele võetakse uued juhtkonnale alluvad töötajad, siis kindlasti võtab väga pikka aeg, kui üldse, et taastuks selline kultuuridevaheline sild nii, nagu see tänaseks on loodud. Ma hindan väga kõrgelt proua Leili Naani panust sellesse.Tema ja ta kaastöötajate entusiasm, millega nad pidevalt on otsinud uusi võimalusi, on loonudki selle saksakeelse „kodupesa” inimestele, kes armastavad saksa keelt, saksa, austria ja šveitsi kultuuri. Saksakeelse saal ilma seal töötanud oma ala parimate esindajateta on kui auto ilma ratasteta. Oluline on säilitada juba loodud hästi tegutsev süsteemi. Eriti veel, kui selle tegevuses hoidmiseks annavad suure panuse Austria, Saksamaa ja Šveitsi riigid. Hea tahtmise puhul on võimalik kõike korraldada, eriti kui lugeda avalikus pöördumises toodud fakte. Loodan väga, et Eesti Rahvusraamatukogu juhtkond kaalub veel kord oma otsust ja leiab võimaluse säilitada nii saksakeelne saal, kui ka seal töötanud, oma tööd tõeliselt armastavad inimesed. See on väga oluline nii meie kultuurile kui ka meile eestlastele.
  3. Prof. Dr. Ludger Kremer
    Angesichts des Anteils deutscher Wurzeln an der estnischen Kultur wäre es ein völlig geschichtsvergessenes und dummes Vorgehen, die Möglichkeit zur Aufarbeitung und Vertiefung der deutsch-estnischen Beziehungen derart zu beschneiden!
  4. Luc Staljanssens
    als Miglied des Belgischen Germanisten- und Deutschlehrerverbands (BGDV) und Einwohner eines kleinen Landes finde ich dass, eine Sprache wie Deutsch - neben der Kultur - auch sehr wichitg auf dem Gebiet der Wirtschaft ist. Die Kenntnis mehrerer europäischen Sprachen ist eine Garantie für mehr Frieden in unserem gemeinsamen kleinen Kontinent. Herzliche Grüße
  5. Prof. Dr. Margarete Wagner
    Es wäre schade, wenn die deutschsprachigen Lesesäle und damit die Österreich-Bibliothek nicht mehr zugänglich wären. Ich habe hier interessante Gespräche und Diskussionen mit deutschsprachigen Esten erlebt. Es wäre schade, wenn diese Art des geistigen Kulturaustauschs nicht mehr möglich wäre. Es kann sich doch nicht immer alles nur ums Materielle drehen, denn über den Waranaustausch alleine wird Europa nicht friedlich zusammenwachsen!
  6. Karin Schaden
    Bücher öffnen Fenster in die Welt, sie bringen das Fremde nahe. Nicht umsonst gibt es den Friedenspreis des deutschen Buchhandels, wir alle hoffen, dass Bücher Kulturen verbinden und ihren Beitrag zum Frieden leisten können. In diesem Sinne sind die deutschsprachigen Lesesäle Kulturvermittler und Friedensstifter, ihre Erhaltung sollte unangezweifelt bleiben.
  7. Dr. Manfred Ortner
    Sehr geehrte Damen und Herren! Frau Imbi Sooman von der Wiener Universität und Präsidentin der Österreichisch-Estnischen Gesellschaft hat mich von der beabsichtigten Schließung der deutschsprachigen Leseräume in der estnischen Nationalbibliothek informiert. Als erster österreichischer Botschafter in Estland nach dessen Unabhängigkeit vor mehr als zwei Jahrzehnten und regelmäßigen Besuchen seither bis heute kenne ich die Entwicklung der politischen, wirtschaftlichen, sozialen und kulturellen Gegebenheiten dieses Landes relativ gut und weiß die erfreulichen Fortschritte auf allen diesen Gebieten seit dem Ende der Sowjetzeit voll zu würdigen. Die Beziehungen zu Ländern wie Österreich und die damit Beauftragten trugen dazu in bescheidenem, doch vielfach erkennbarem Maße zweifellos bei. Wenn ich auch nicht alle Argumente kenne, die für die Absicht einer Schließung der Leseräume maßgebend gewesen sein mögen, kann ich mich doch des Eindrucks nicht erwehren, dass der Stil dieser Vorgangsweise mit der im übrigen so erfreulichen demokratischen Gesinnung der estnischen Gesellschaft schwer in Einklang zu bringen ist, der es ermöglichen sollte, mit den Betroffenen in einen Dialog einzutreten und nach einer beide Seiten befriedigenden Lösung, notfalls einem Kompromiss, zu suchen. Da mir die österreichischen Beziehungen zu Estland noch immer sehr am Herzen liegen, wäre ich froh, wenn ein derartiger eingehender Dialog stattfände, bei dem auch - zugegeben - schwer meßbare Kulturwerte, und nicht nur finanzielle und organisatorische Aspekte Berücksichtigung finden könnten. Den ehrlich dazu bereiten Akteuren danke ich im voraus für deren Mühe.
  8. Prof. Dr. Peter Ernst
    Die deutschsprachigen Lesesäle in der Estnischen Nationalbibliothek müssen aufgrund einer Entscheidung der Direktion am 1. März 2015 ihre Tätigkeit einstellen. Wir sind fest daran überzeugt, dass der Österreichische Lesesaal, der Deutsche Lesesaal und der Schweizer Lesesaal seit mehr als 20 Jahren einen hervorragenden Beitrag als Kulturvermittler geleistet haben. Die Schließung der deutschsprachigen Leesäle trifft äußerst stark alle, die sich für den deutschsprachigen Kulturraum interessieren und die deutsche Sprache vermitteln. Der Veranstaltungskalender der letzten Jahren gibt einen guten Überblick über die vielfältige Aktivität der Mitarbeiterinnen der Lesesäle. Eine nachhaltige und produktive Tradition darf nicht eingestellt werden.
  9. Theresa C. Müller
    Führungsfehler geschehen überall, wo Menschen zusammenarbeiten. Sie einzugestehen, zeugt nicht nur von Grösse, sondern auch von der Fähigkeit, Prioritäten zu setzen und die Lesesääle mitsamt bibliothekarischer Betreuung als Tür zur deutschsprachigen Welt zu erhalten!
  10. Erik de Smedt
    Gerade in Zeiten der Sparmaßnahmen sollte – im Rahmen der fortschreitenden Internationalisierung (EU, Globalisierung) und des interkulturellen Austauschs - bestehendes kulturelles und literarisches Erbgut gepflegt und erhalten bleiben!
  11. Hilde Keteleer
    Je mehr Sprachen man kennt, desto vollständiger man wird...
  12. Helgi Org
    Saksakeelsete lugemissaalide sulgemine oleks kuritegu, nende saalide raamatute, ajkirjade jt, varamu ärakaotamist ei saa lubada. Aastakümnete vältel on nendes raamatukogudes töötavad spetsialistid aidanud koos saatkondadega, fondidega läbi viinud erineva temaatikaga kultuuriüritusi nii õpilastele kui õpetajatele, üliõpilastele, praktikantidele, lastevanematele , teadlastele. Osa nendest üritustest on saanud õpilased nii kodu - kui ka välismaalt.
  13. Helmut Birkhan
    Es stimmt traurig, daß die kulturelle Verarmung, die in der Beschränkung auf die angelsächsische Kultur besteht, nun auch in Estland in Erscheinung tritt, denn gerade dieses Land hatte sehr intensive und fruchtbare Kontakte mit der deutschsprachigen Welt.
  14. Dr. Stefan Donecker
    Ich möchte hiermit nachdrücklich dafür plädieren, die ebenso bedauerliche wie kurzsichtige Entscheidung, die deutschsprachigen Lesesäle der Estnischen Nationalbibliothek zu schließen, zu überdenken und rückgängig zu machen. Ich habe die Lesesäle bei meinen Besuchen in Tallinn als einen außerordentlichen Ort der kulturellen Begegnung zu schätzen gelernt, und wichtige Impulse für meine eigene wissenschaftliche Tätigkeit von dort bezogen. Dieser Ort der Begegnung sollte auch zukünftigen Generationen von Wissenschaftlerinnen und Wissenschaftlern erhalten bleiben! Das gemeinsame Europa lebt von der Fülle zahlloser Einzelinitiativen, die Austausch, Zusammenarbeit und Dialog zwischen den Ländern fördern. Frau Naan und ihr Team haben durch ihre engagierte Arbeit die deutschsprachigen Lesesäle der Estnischen Nationalbibliothek zu einem ganz besonderen Ort des Austausches werden lassen. Es wäre mehr als nur bedauerlich, wenn diese hervorragende Arbeit ein Ende findet. Dr. Stefan Donecker M.Res. Institut für Mittelalterforschung der Österreichischen Akademie der Wissenschaften Generalsekretär der Österreichisch-Estnischen Gesellschaft
  15. Prof. Imbi Sooman
    Das Schließen der deutschsprachigen Lesesääle deutet auf eine unwahrscheinlich kurzsichtige Wissenschafts-, Kultur- und Europapolitik hin. Zur Wissenschaftspolitik: Es gibt eine Fülle an sinnvolle Themen im Rahmen der Geschichte, Religionswissenschaften, Kultur- und Sozialanthropologie, Kunst- und Literaturwissenschaften, Sprachwissenschaften, etz etz, mit denen junge (und auch ältere) WissenschaftlerInnen von beiden Seiten (also seitens des jeweiligen deutschsprachigen Landes und seitens Estlands) sich auseinandersetzen sollten und werden. Als Umfelt für die sehr schmalen wissenschaftlichen Bibliotheken in Originalsprache (Deutsch) ist eine Bibliothek, wie ich sie so oft und so positiv in der Estnischen Nationalbibliothek erlebt habe, unbedingt notwendig. Sollen die nächste estländische Generation sich den deutschsprachigen Ländern nur durch Übersetzungen ins Estnische oder Englische annähern können? Zur Kulturpolitik: Die deutschsprachigen Lesesääle haben vorbildlich die Bibliothek als Begegnung betätigt. Die Schließung ist ein Schlag ins Gesicht von allen diesen engagierten Personen, die durch die enge Zusammenarbeit mit den jeweiligen Botschaften Estland ein schönes Gesicht nach außen gegeben haben. Was die Zusammenarbeit mit Österreich betrifft, ist schließlich die geplante "Einsparung" eine "flotte Ablehnung" der Unterstützung aus Österreich und jetzt meine ich nicht die Bücher, die nach Estland kommen. Die Republik Österreich hat den Besuch von Wissenschaftlerinnen, AutorInnen, KulturpolitikerInnen etz unterstützt und somit nicht nur zur Volksbildung Estlands beigetragen, sondern auch den Universitätsunterricht in den jewiligen Wissenschaften sinnvoll ergänzt. Und zu dem sagt man jetzt "Zusammenarbeit, nein Danke!" Wer sich diese Maßnahme ausgedacht hat, dem/der/denen fehlt jede Wertschätzung eines lebendigen Europas. Ist nicht das größte Problem jetzt, dass "Europa eine Seele braucht"? Die deutschsprachigen Lesesääle der ENL waren ein Stück von dieser Seele. Imbi Sooman PS Ich bitte um Nachsicht, dass ich auf Deutsch geschrieben habe. Mein Estnisch würde Korrektur brauchen und dafür habe ich momentan keine Zeit. Ich weiß aber, dass so viele Estländerinnen Deutsch verstehen... Nicht wahr? für das lebendige Projekt Europa.
  16. Helene Breitenfellner
    Die deutschsprachigen Lesesäle mit ihrem vielfältigen Bestand und ihrem Veranstaltungsprogramm sind ein Schatz für Leserinnen und Leser, der in jahrelanger Arbeit zusammengetragen wurde und einen wertvollen medialen Fundus für Interessierte am deutschsprachigen Kulturraum bietet. Dieser Schatz soll auch in Zukunft dem Publikum erhalten bleiben!
  17. Karin VEIT
    Ich lernte im Zuge meines Pädagogischen Aufenthalts in Estland Frau Naan und ihr Team kennen und war tief beeindruckt von der engagierten Arbeit, die in den deutschsprachigen Lesesälen in Bezug auf kulturellen Austausch geleistet wurde. Es wäre sehr bedauerlich, stünden diese Lesesäle nicht mehr als Stätten für internationale Begegnungen im europäischen Sinn zur Verfügung!
  18. Andres Kask
    Keel on üks kultuuri kindlamaid talasid. Keeleoskus on inimese ja ka rahva kultuursuse näitaja. Andkem siis meie noortele ning ka tulevastele põlvedele võimaluse uurida ja õppida selle rahva keelt, kes on ka meie riigi ajalooga pikalt seotud olnud! Kerge on ära unustada, huvitavam on meeles pidada!!!
  19. Martin Schmurr
    Alle Länder müssen offen sein für alle Sprachen!
  20. Frank von Auer
    Ich selbst hatte mehrfach Gelegenheit, mich in Tallinn von Ihrer vorzüglichen Arbeit, vom reichen Bestand an deutschsprachiger Literatur und vom Interesse nicht nur estnischer Wissenschaftler und Studierender an dieser Informationsmöglichkeit zu überzeugen. Wir selbst konnten mit deutschsprachigen Texten von deutschbaltischen Autoren und über das Baltikum auch ein wenig zur Komplettierung Ihrer Bestände beitragen. Unsere Vierteljahreszeitschrift "Mitteilungen. Aus Baltischem Leben" senden wir Ihnen bis auf den heutigen Tag kostenfrei zu. Wir sind in großer Sorge, dass dieses wichtige Bindeglied in den Kulturbeziehungen zwischen Estland und Deutschland in Zukunft abgeschnitten werden soll. Das ist gerade im Hinblick auf die deutschsprachigen Abteilungen überhaupt nicht zu verstehen. Immerhin gab es über mehr als 700 Jahre eine gemeinsame Kulturgeschichte - nicht immer konfliktfrei, aber für beide Seiten befruchtend. In Deutschland bemüht sich die Deutsch-Baltische Gesellschaft intensiv darum, diese alten Kulturbeziehungen nach der Wiedererlangung der estnischen Unabhängigkeit in neuem Geist zu beleben und weiterhin zu pflegen. Wir haben den Eindruck, dass sich auch in Estland ein zunehmendes Interesse an unserer gemeinsamen Kulturgeschichte zeigt und zahlreiche Kulturschaffende in Wissenschaft, Kunst, Literatur oder Studium nach den historischen Verbindungen und damit nach wichtigen Wurzeln auch der estnischen Kulturtraditionen fragen. Nicht zuletzt gewinnt ein solches Aufspüren gemeinsamer Traditionslinien eine aktuelle Bedeutung durch unsere gemeinsame Verankerung im zusammenwachsenden Europa. Die Auflösung der deutschsprachigen Abteilungen in der Estnischen Nationalbibliothek wäre eine ernsthafte Erschwernis für das Gelingen guter nachbarschaftliche Kulturbeziehungen, an denen in Estland wie in Deutschland viele Menschen arbeiten. Wir empfänden einen solchen Schritt als außerordentlich befremdlich.
  21. Univ. Prof. Dr.habil Penka Angelova
    hiermit unterstütze ich Ihr Anliegen und hoffe auf weitere Zusammenarbeit mit unseren Österreich Bibliotheken ind Ruse und Veliko Tarnovo und mit der Internationalen Elias Canetti Gesellschaft.
  22. Avital Amrani
    es hat mir sehr leid getan, von der drohenden Schliessung zu hören. Ich hoffe, die Entscheidung der Dirketorin wird noch rückgängig gemacht.
  23. Florian Preiß
    Diesen Sommer hatte ich die Gelegenheit, während eines Baltikumurlaubs auch die Nationalbibliothek in Tallinn kennenzulernen. Als Bibliothekar hat mich vor allem berufliches Interesse in Ihr Haus geführt. Eine Ihrer Kolleginnen hat mir dabei eine kurze Einführung in die deutschsprachigen Lesesäle gegeben und mir auch in der Abteilung der Seltenen Drucke ein Gespräch mit den dortigen Kolleginnen ermöglicht. Ihre Institution hat mich dabei sehr positiv beeindruckt und ich möchte mich auch ausdrücklich nochmal dafür bedanken, dass sie mir die Zeit gewidmet hat. Nun wurde mir von einer Freundin Ihr Aufruf weitergeleitet, in der aufgrund der akuten Bedrohung der deutschsprachigen Lesesäle um Unterstützung in einer Unterschriftenliste geworben wird. Ihre Petition habe ich sofort unterschrieben.
  24. PhDr. Zdenek Marecek, Ph.D.
    ausländische Abteilungen großer wissenschaftlicher Bibliotheken sind sicher eine Bereicherung für die Leser, die noch eine andere Sprache als Englisch, Russisch und ihre Muttersprache beherrschen. Schon mit Rücksicht auf Deutsches Gymnasium Tallinn und Raatuse Gümnaasium Tartu wäre es schade, wenn die deutschsprachigen Lesesäle in Ihrer Bibliothek geschlossen werden sollten. Viel wichtiger als die Unterstützung aus dem Ausland wäre natürlich ein Protest der estnischen Leser, der sicher nicht ausbleibt. Ich hoffe, dass die Entscheidung noch nicht definitiv ist, weil es der Direktion klar sein sollte, dass es einfacher ist, etwas zu beseitigen, als die Beziehungen zu Lesern deutschsprachiger Bestände Ihrer Bibliothek in der Zukunft wieder aufzubauen, wenn sich die räumliche oder finanzielle Lage entschärfen sollte.
  25. Rolf Lappert
    Ich hoffe sehr, dass die Lesesäle nicht für immer geschlossen werden! Die Verantwortlichen sollen sich bitte überlegen, was für ein Schaden mit der Schließung angerichtet würde. An der Kultur darf man nicht sparen; alles, was dabei herauskommt, ist geistige Armut.
  26. Brigitte Schär
    Als Schriftstellerin auf Baltikumstournee war ich auch für eine Veranstaltung zu Gast des Schweizer Lesesaals in der Nationalbibliothek. Ein so toller Ort. Ein wunderbares Publikum, ein einmaliger Austausch. Diese 3 Lesesäle müssen unbedingt erhalten bleiben als Ort der Begegnung und des Kulturaustausches.
  27. Willy Schenk
    Als Journalist mit Berichten für die NZZ, Tages-Anzeiger und die Schweizer Monatshefte fand ich in den deutschsprachigen Lesesälen immer grosse Unterstützung und konnte dort auch wichtige Informantinnen und Informanten treffen. Die Lesesäle sind wichtig für die wieder bedeutsamer werdende deutsche Sprache und auch für die Beziehungen zwischen Estland und der Schweiz.
  28. Ulrich Grunert
    Herzliche Grüße aus Schwerin. Bitte erhalten Sie die deutschsprachigen Lesesäle in der Nationalbibliothek. Das ist nicht nur wichtig, um Vergangenheit und Gegenwart richtig zu verstehen. Es ist auch wichtig für die weitere Entwicklung in der Zukunft.
  29. Viktor Vassiljev
    Suur osa Eesti ajaloost on kirja pandud saksa keeles, see keel oli ka veel 100 aastat tagasi kultuurikeeleks paljudele eestlastele, kes said saksakeelse hariduse. Mis ei takistanud neid hiljem eesti keelt kasutamast loomingus ja suhtlemisel. Aga nii perekonna traditsioonide kui ka rahvuse kultuuri mõistmine on tulevastele põlvkondadele keeruline ilma saksakeelsete allikate tundmiseta.
  30. François Loeb a.Nationalrat der Schweiz
    Kultur und insbesondere Literatur bringt Länder und Menschen näher. Fördert das gegenseitige Verständnis. Es ist nach meinen so positiven Erfahrungen bei zwei Lesungen aus meinen Werken unverständlich, dass die deutschsprachigen Lesesäle im Frühjahr geschlossen werden sollen. Ich bitte die Nationalbibliothek den Beschluss zu überdenken, denn es zeugt von Grösse gegenseitiges Kulturverständnis zu fördern und auf Entscheidungen im Dienste eben dieser kulturellen Aufgabe zurück zu kommen. Ich danke der Direktion bereits jetzt für deren Beschluss auf die Schliessung zu verzichten, damit es den Lesesälen nicht so ergeht wie in meiner in den 90er Jahren geschriebenen Geschichtet: DAS MUSEUM DER UNGEDACHTEN GEDANKEN Mit hohen, stuckbehangenen Wänden stand es da. Das Museum. Ohne Dach. Damit die Gedanken, die ungedachten, sich frei fühlten. Tagsüber schien die Sonne auf sie, nachts gleisste und spiegelte Mondlicht sich in ihnen. Melancholisch tropfte auch der Regen an ihnen ab und wusch sie, die ungedachten Gedanken. Wärter bewachten sie. Denn sie waren zu wertvoll, um sie unbewacht zu lassen. Es mochte ja eine Perle darunter sein, die - einmal gedacht - die Welt verändern könnte. Ein Risiko. Ein grosses Risiko. Und so drehten die Wärter gedankenlos ihre Runden. Unten an der Kassa - so war sie angeschrieben - warteten zwischen zehn und sechzehn Uhr Schlangen von Besuchern. Zahlten ihren Obolus, gaben ihre eigenen Gedanken an der Museumsgarderobe ab, erhielten dafür eine Nummer, die sie gedankenverloren einsteckten, um sich, argwöhnisch beäugt von den Wärtern, alsdann auf den vorgeschriebenen Rundgang zu machen. Die ungedachten Gedanken hingen unsichtbar in den Sälen, pendelten wohl auch von einem zum anderen Museumssaal. Es war ihnen strengstens verboten, sich den Besuchern zu nähern, und widersetzten sie sich dieser rigorosen Regel, wussten sie, dass sie spätestens beim Gedankenscreening am Museumsausgang entdeckt würden und dort mit dem Besucher zu Tode kommen würden, denn die Museumsdirektion liess eine Flucht nicht zu. Auch nicht übers offene Dach, das mit elektronischer Gedankenabwehr gespickt war und bei einem Fluchtversuch Grossalarm auslöste. Gedachte Gedanken - ja, die gab es zur Genüge. Denn niemand holte an der Museumsgarderobe beim Ausgang seine Gedanken zurück; wie sollte er auch ohne Gedanken daran denken können. Und so kam es, dass, je mehr Menschen das Museum der ungedachten Gedanken besuchten, desto weniger Gedanken ausserhalb des Museums anzutreffen waren und somit die ungedachten Gedanken immer wertvoller wurden und immer besser bewacht wurden...
  31. Lic. phil.-hist. Daniel Sägesser
    Was für ein Unsinn! Da soll Europa zusammenwachsen – und dann will man eine wertvolle Institution in Estland schliessen, die für den kulturellen Austausch und die Völkerverständigung Grosses geleistet hat und leistet. Es braucht die deutschsprachigen Lesesäle in der estnischen Nationalbibliothek schlicht und einfach!
  32. Aili Kalamees
    Šveitsis on sündinud ja tegutsemas inimene, kellele lähevad korda inimesed, kes on jäänud kaasajaorjuse küüsi; ja, ta teeb nii, nagu oskab, VÕITLEB INIMKAUBANDUSE VASTU. Koos oma assotsiatsiooniga ESPOIR DIFFUSION. Ta ei ole jäänud lihtsalt pealtvaatajaks, kui tema ümber (me kõigi ümber), siin "vabas ja demokraatlikus" maailmas toimub inimeste teotamine. Et meiegi võiksime näha iseenesest kaugemale... Võiksime seda teha armastuses ja hoolimises endast nõrgemate vastu ja nende vastu, kes tõesti vajavad abi...
  33. Dettmann, Lutz
    Im Juli 2014 durfte ich im deutschsprachigen Lesesaal der Nationalbibliothek aus meinem Buch "Anu-Eine Liebe in Estland" vorlesen. Dabei lernte ich die Bibliothekarinnen des Lesesaals kennen. In herzlichen Gesprächen mit Frau Naan und ihren Kolleginnen spürte ich, wie diese Frauen mit Elan und Liebe den Lesesaal leiten und die deutsche Sprache lieben und vermitteln. Nach einer Führung sprach ich mit einigen Nutzern des Lesesaals, die mir erzählten, wie wichtig für sie dieser Kontakt mit der deutschen Sprache ist. Die deutsche Sprache wird in Europa von etwa 100 Millionen Menschen gesprochen. Die Bücher des Lesesaals, auch die Zeitschriften sind für viele Esten wichtig. Durch meine langjährigen Kontakte und Freundschaften in Estland, weiß ich, dass die deutsche Sprache auch von vielen Esten gesprochen wird, dass auch ein großes Interesse an Deutschland besteht. Deutsche und Esten haben durch die jahrhundertlange Anwesenheit der Deutschbalten in Estland eine gemeinsame Kultur und Geschichte, die in den letzten Jahren, auch durch die Nutzung des deutschsprachigen Lesesaals, wieder entdeckt wird. Der deutschsprachige Lesesaal darf nicht geschlossen werden!
  34. Dr. Til Assmann
    Durch Literatur, Lesen und Wissen werden sich Völker verstehen, nahekommen und Freunde bleiben !
  35. Mykola Vorobej
    Es lebe deutshsprachige Lesesaal in Tallin!
  36. Alexander Belobratow
    Gehört Estland nicht mehr zu Europa?
  37. Guțu George
    Eine verrückte Idee, auf die man schnellstens verzichten sollte! Interkulturalität besteht auch durch entsprechende kulturelle Einrichtungen!
  38. Dr. Roman Kopřiva
    Die österreichische, deutsche, liechtensteinische, Schweizer Kulturlandschaft im Ausland leistet sehr zur völkerverbindenden Arbeit und bedarf positive Impulse zur Fortentwicklung ihrer angestammten bzw. neuen Sprach- und Kulturvielfalt jenseits der genannten Länder gerade in der Zeit von Englisch als lingua franca der Wissenschaft und allgemeine Verkehrssprache. Dr. Roman Kopriva, Masaryk-Universität Brünn, Brno, Tschechien
  39. Dalia Żminkowska
    Die Bibliotheken haben den Schatz von Wissen und Information, foerdern Wissenschaft und Lehre, das ist ein Reichtum, wovon alle, Schueler, Lehrer, Kinder und Erwachsene nur profitieren
  40. Keiti Voog
    Saksa keele õpingute ajal olen saanud väärtuslikku materjali ning palju abi töötajatelt.
  41. Oliver von Wolff
    Die deutsche Sprache ist insbesondere für Estland wichtig. Nicht nur das ca. 1.000 deutsche Wörter den Weg in die estnische Sprache gefunden haben, sondern auch geschichtlich und historisch verbinden die beiden Sprachen sehr viel. Natürlich ist Englisch wichtig, aber Deutsch ist die meist gesprochene Sprache Europas und drückt auch die Zugehörigkeit und das Bekenntnis zu Europa aus.
  42. Schulte, Hans
    Die größte Schuld am Niedergang der deutschen Sprache in Estland tragen Deutsche, die im Zusammenhang insb. mit Wirtschaft (und auch Wissenschaft) nach 1990 nach Estland kamen (ohne jegliche vorherige Bindungen und Geschichtskenntnisse) und den Esten beibrachten, dass es doch viel fortschrittlicher und gebildeter sei, Englisch zu sprechen als dieses nebensächliche, altmodische Deutsch.
  43. * * *
    Väga vajalik osakond
  44. Paul-Gerhard Schwartz
    Paul-Gerhard Schwartz Die Sprache meiner Mutter ist estnisch, die meines Vaters deutsch. Von Kindesbeinen an bis jetzt habe ich (70 Jahre) erfahren können, wie wichtig beide Sprachen und Kulturen sind. - Von Anfang an habe ich die Einrichtung der deutschsprachigen Lesesäle verfolgt und genossen: an dieser Stelle möchte ich mich für die großartige und freundliche Zusammenarbeit bedanken. Ich kann nur hoffen und wünschen, dass die kompetente und wichtige Arbeit von Frau Leili Naan mit ihrem Team fortgesetzt wird.
  45. Stalder Antonia
    Als ich im Winter 2012 ein mandat des staatssekretariat für wirtschaft der schweiz (seco) übernahm & dazu 6 wochen in tallinn verweilte, haben mich leili und ihr team sehr herzlich aufgenommen und in der bibliothek untergebracht. Ich habe davon in vielerlei hinsicht profitiert: für meine untersuchungen zum erweiterunsgeitrag, den die schweiz mitunter estland zahlt, war ich auf literatur angewiesen, die ich in den deutschsprachigen lesesäälen gefunden habe. Zudem haben leili & ihr team in vielen gesprächen erreicht, dass ich die estnische kultur besser verstehen und meine arbeit erfolgreich verrichten konnte. Im gegenzug haben wir in den gesprächen fleissig an ihren deutschlenntnissen gefeilt. Ohne die lesesääle und vor allem ohne die betreuerinnen, wäre mein aufenthalt nicht annährend so erfolgreich gewesen. Auch hätte ich nicht diese bleibenden eindrücke zu land&leuten mit nach hause genommen, und nicht erkannt, wie herzlich die beziehungen zw.estland und der schweiz sind. Danke leili! Ich hoffe sehr, dass eine solch unzumutbare & m.e. respektlos getroffene entscheidung nicht umgesetzt wird!
  46. Johannes Kristensen
    Die Lesesäle bieten eine hervorragende Anlaufstelle und Informationsquelle, nicht zuletzt wegen des Engagements der Mitarbeiter. Eine Schließung wäre ein großer Verlust!
  47. Olaf Jäggy
    Ich sehe die Lesesäle als eine sehr positive und sinnvolle Einrichtung an. Man hat mich während meines Praktikums wundervoll aufgenommen, mir die Estnischen Kultur näher gebracht und mir persönlich sehr wertvolle Monate in Tallinn ermöglicht. Ebenfalls war ersichtlich, wie die Lesesäle nicht nur versucht haben, uns die Estnische Kultur näher zu bringen, sondern ebenfalls der eigenen Bevölkerung das Verständnis für die deutschsprachigen Kulturen zu vermitteln. Meines Erachtens nach leisten die Lesesäle somit einen wichtigen Beitrag zu Förderung der Deutschsprachig- Estnischen Beziehungen, von dem beide Parteien gleichviel profitieren. (Die Studenten aus Deutschland/Österreich/Schweiz die nach Estland kommen und die Studenten aus Estland, die in diese Länder studieren möchten) Bei meiner Suche nach einer geeigneten Anlaufstelle, als Schweizer Estland besser kennen zu lernen, waren die deutschsprachigen Lesesäle meine einzig mögliche Anlaufstelle. Hätte es sie nicht gegeben, so wäre ich im Winter 2010 niemals nach Tallinn gefahren. Deutschland ist der 5. wichtigste Handelspartner von Estland mit über 5% der Exporte und sogar 11% der Importe (2010, Statistisches Amt Estland). Knapp unter 300 Mio. € Direktinvestitionen kamen ebenfalls 2010 aus Deutschland. Ich habe die Veranstaltungen der Lesesäle als eine wichtige Plattform kennengelernt, bei der sich die Leute der verschiedenen Kulturen Kennenlernen und Austauschen können und frage mich, ob dessen Wichtigkeit für die Zusammenarbeit nicht unterschätzt wird. In diesem Sinne: Ich hoffe wirklich von Herzen, dass uns die deutschsprachigen Lesesäle erhalten bleiben!
  48. Jaan Hatto
    Kasutasin Shveitsi saalist laenatud materjale oma raamatu "Kuhu kadus Eesti demokraatia kirjutamiseks". Arvan et saale ei tohiks mingil juhul sulgeda, kõige vähem Shveitsi saali, sest neil on oluline osa Eesti ahtavõitu ja suletud kultuuriruumis, teadmiste jagaja, maailma avardaja, saksa keele oskuse kannustaja jne. rollis
  49. Thomas Michael
    Olen sakslane ja oskan ka eesti keelt. Kuigi asi on saksakeelsed lugemissaalid eestlastele, mitte eestikeelsed saalid sakslastele, toetan saalide töö jätkamist. E-post: thomas.michael@foni.net
  50. Richard Altemeier
    Die Lesesäle müssen erhalten bleiben!!!
  51. Robert Bühler
    Als Schweizer lebend in Tallinn, Deutsch ist meine zweite Sprache, ich habe auf Deutsch in Zürich studiert und die Schweizerische Leesesaal ist für mich die einzige Möglichkeit die deutsche Sprache weiter zu pratizieren.
  52. Dr. Heiko F. Marten
    Eine großartige Möglichkeit der Informationsgewinnung zu den deutschsprachigen Ländern geht verloren - nicht nur für Studierende und Deutschlehrer, sondern für eine interessierte Öffentlichkeit insgesamt. In einem vielsprachigen Europa, in dem alle Sprachen (nicht nur Englisch) ihren Wert haben und die Akzeptanz dieser Vielfalt einen entscheidenden Beitrag zum Zusammenhalt europäischer Kultur leistet, ist dies nichts Geringeres als ein handfester Skandal!
  53. Walter Mirbeth
    Ich habe im September 2014 die Arbeitsweise der deutschsprachigen Lesesäle in Tallinn kenenngelrnt und war davon beeindruckt. Außerdem haben wir den Mitarbeiterinnen eine Kooperation in Bezug auf die nominierten Bücher des Deutschen Jugendliteraturpreises angeboten, die positiv aufgenommen worden ist. Konkrete Pläne für eine Zusammenarbeit sind entewicvklet worden, um die moderne Jugedliteratur im deutschsprachigem Raum auch in Estland zu festigen. Es wäre mehr als schade, wenn diese Kooperation beendet werden müsste. Ich bin für die kompromnisslose Weiterführung der deutschsprachigen Lesesäle und der Weiterbeschäftigung ihrer MitarbeiterInnen. Walter MIrbeth
  54. Jaanus Ütt
    Keelteoskus on rikkus. Kõike, mis seda rikkust rohkendab, tuleks igal võimalikul viisil hoida.
  55. Ly Pärn
    Toetan Austria, Saksa, Šveitsi lugemissaali. Ei toeta sulgemist organiseerivat Rahvusraamatukogu juhtkonda, selle nõukogu. Jutt sellest, et sulgemine toimub raha puudusel on puhtakujuline demagoogiline tühi sõnamulin- ei enamat. Kuna on selgunud, et praegune RR juhtkond pole siiani mõistnud saksa keele ja kultuuri ajaloolist tähtsust eesti kultuurile ja keelele tuleb see seltskond KIIREST välja vahetada ja jätta rahule raamatukogu töötajad, kes on ennastalgavalt ja edukalt oma tööd teinud- see on ainus mõistlik lahendus kogu probleemile.
  56. Svjatoslav Guschtschin
    Die deutsche Sprache ist mit der Geschichte Estlands eng verbunden. Wie und Wo sonst kann man Informationen zu diesem Wissensgebiet finden? Es ist unerschöpflich.
  57. Kristiina Savin
    Miks tahab juhtkond langetada Rahvusraamatukogu staatust teadusasutusena?
  58. Jüri Hark
    Saksa keel ja kultuur on osa meie kultuurist. Pean tähtsaks suhteid Saksamaa, Austria ja Šveitsiga, selles on Rahvusraamatukogu saksakeelsed saalid ära teinud tänuväärse töö.
  59. Dr. Elka Silke Pahlitzsch
    Mein großer Dank den Mitarbeiterinnen der deutschsprachigen Lesesäle, die sich in den zurückliegenden Jahren in großartiger Weise darum bemüht haben, der deutschen Sprache und Kultur in der Estnischen Nationalbibliothek eine Bühne zu geben. Viele Deutschlerner/innen und Deutschlehrkräfte aus dem ganzen Land konnten die vielfältigen Angebote der deutschsprachigen Lesesäle nutzen. Die Estnische Nationalbibliothek wäre ohne diese Facette um einiges ärmer. Deshalb hoffe ich, dass die Mitarbeiterinnen der deutschsprachigen Lesesäle Gelegenheit erhalten werden, ihre engagierte Tätigkeit auch in den nächsten Jahren fortzusetzen.
  60. Toni Jaeger
    Ein unerklärbarer Entscheid - in Missachtung von Kultur, Geschichte und Wirtschaft.
  61. Katharina Städtler
    Ich habe sehr gute Fortbildungen in den deutschsprachigen Lesesälen genossen und auch interessante Literatur und DVDs in deutscher Sprache ausliehen können. Wo sonst in Tallinn ist das möglich???
  62. Jan-Eerik Luik
    Minu arust on saal tähtis, kuna seal tehakse saksakeelseid üritusi!
  63. Janne-Liis Justi
    Inglise keelt oskab tänapäeval igaüks, saksa keelt, aga iga kultuurne inimene. - Lennart Meri. Toetatud saal on hädavajalik saksa keele ja - kultuuri edasi andmiseks eelkõige meie järeltulevatele põlvedele. President Meri sõnad ütlevad kõik!
  64. Pärja Miljan
    Ma ei uskunud seda, kui uudistest kuulsin. Meie, kes me oleme lõpuks poolenisti sakslased või siis venelased, aga tahame õudselt olla inglise kõrgklass
  65. Ene Urman
    Uskumatu, et sulgeda
  66. Reio Kink
    Tore on käia saksakeelsetel üritustel, kirjutada nendest ja hinnet saada nende eest :)
  67. * * *
    Olles õppinud erinevates ülikoolides erinevates riikides erinevates keeltes, olen kogenud, kuidas kättesaadav kirjutatud maailm varieerub vastavalt keelele ja tõlkele. Seetõttu väärtustan ja toetan väga keeleliselt mitmekülgset Rahvusraamatukogu ning pean vajalikuks, et (eesti, inglise ja vene keelega võrreldes) vähem külastatavate keelekogude juures oleks personal, kes oskab lugejat aidata ja juhatada.
  68. Mati Põdra
    Saksa keel on ülemaailmse englishi pealetungi ajastul muutunud juba vaata et väljasurevaks keeleks. Juba kasvõi ainult selle tõsiasja pärast tuleks säilitada kõiki võimalusi saksa keelega tegelemiseks.
  69. * * *
    Keele ja kultuuri toetamisel on see igaljuhul vajaminev saal koos oma spetsialistidega.
  70. Taimi Paula
    Die Veranstaltungen in den deutschsprachigen Lesesäälen sind eine wichtige kulturelle Brücke. Als Begenugsort lässt sich der Lesesaal nicht virtuell ersetzen. Die Mitarbeiter der Bibliothek machen seit Jahren wertvolle Arbeit.
  71. Mart Meri
    Tänase päeva - 9. detsembri - seisuga on nii, et Saksa-Austria-Šveitsi saalid jäävad püsima, saalide täiendamine jätkub välispartneritega kokkulepitavas mahus, jätkub ka ürituste korraldamine. Saalide teenindamine toimub vastavalt RR töökorrale. Minu teada on saalide likvideerimise jutt olnud infomüra, võib-olla kellegi ebaõnnestunud väljendus või tõlgendus. Täna käisid kohal suursaadikud ja Goethe instituudi esindaja, jaanuaris toimub koostöölepete uuendamine. Tore on teada ja kogeda, et saksa keeleruumil on nii palju sõpru!
  72. Anke Schwartz
    Die deutschsprachigen Lesesäle sind wichtig und erhaltenswert!
  73. Maie Uustalu
    Olen oma õpilastega juba aastaid käinud saksakeelsetes lugemissaalides. Saalide töötajad on õpilasi tutvustanud teatmeteostega,maiskonnalooliste materjalidega ja viinud läbi praktilisi tunde.Saksa keele õpetajatele ja õpilastele on need saalid väga vajalikud.
  74. Otto Schütt
    Deutsch ist die Sprache der gössten Volkswirtschaften in Centraleuropa. Die vielen kleinen, mittelständischen Unternehmen im deutschsprachigen Raum haben keine oder nur geringe fremdsprachliche Kompetenz. Für die Wirtschaft Estlands sind daher die Fähigkeiten in Deutscher Sprache von hoher Bedeutung.
  75. Mart Kivimäe
    Oleks väga vale eesti haritlastelt, õpilastelt ja üliõpilastelt ning pedagoogidelt selline keele- ja kultuurikeskkond ära võtta
  76. Juta Kivimäe
    Toetan igati suure euroopa keeleareaali kirjanduse jõudmist eesti lugejatele selleks loodud ja soodustatud keskkonnas, kus on seni töötanud oma ala asjatundjad Saksakeelne raamatukogukeskkond rikastab väga eesti kultuuri. See on üks Euroopa suurimaid keeleareaale, rohkete publikatsioonidega mistahes erialal.
  77. Hans Dirk Hundertmark
    ei kommenteeri
  78. Oliver Orro
    Ei ole kursis selle küsimuse telgitagustega, kuid avalikkusele kättesaadavast informatsioonist ei selgu, et Rahvusraamatukogul oleks selge ning sobiv plaan saksakeelsete maadega seotud informatsiooni ja kultuurisidemete vahendamise edasiseks korraldamiseks pärast saalide sulgemist.
  79. Mirja Ots
    Hindan ja armastan saksakeelseid kultuure ja olen nendest saalidest endale palju vajalikku leidnud.
  80. Priit Potisepp
    Olen saksakeelsete saalide teenuseid korduvalt kasutanud. Ei usu hästi, et tegemist on suure kulukohaga. Arvestades meie ajaloolist ja kultuurilist seost Saksamaaga võiks Eesti pealinnas olla üks selgelt identifitseeritav saksakeelse kirjanduse ja ajakirjanduse väljapanek.
  81. Lilia Simson
    Kahju, kui raamatukogu juhtkond pole siiani mõistnud saksa keele ja kultuuri ajaloolist tähtsust eesti kultuurile ja keelele.
  82. Margus Sorga
    Raamatukogu peaks tegelema oma eesmärkidega, mitte olema kahepalgeline ja mitte käituma nagu aktsiaselts.
  83. * * *
    Saalide sulgemisega võtame ka oma lastelt ära võimaluse, selle Euroopas olulise keele õppimise võimaluse. Paljud teadmeteosed on saksa teadlastelt ning pole teistesse keelstesse üldse tõlgitud.
  84. Varje Kaarde
    Toetan saksakeelsete saalide püsimajäämist.
  85. Greeger Eensalu
    Toetan saksakeelsete saalide püsimajäämist Rahvusraamatukogus!
  86. * * *
    Saksa keel on oluline ja selle oskajaid Eestis vähe. Me peaks igakülgselt toetama selle keele õppimist.
  87. Ene Goldberg
    Pean oluliseks Austria, Saksa ja Šveitsi saali töö jätkamist Rahvusraamatukogus.
  88. Harald Grave
    Kosten sparen ist eine Sache aber ein Instrument der europäischen Verständigung zu vernichten ist nicht tragbar. Ich würde mir wünschen, dass die Verantwortlichen eine andere Lösung suchen und finden. Letztlich liegt ein Teil von Estlands Zukunft auch in der Zusammenarbeit mit den deutschsprachigen Ländern. Sprachliche Vielfalt ist gerade eine estnische Stärke und sollte nicht Budgetkürzungen geopfert werden.
  89. RENÉ KURSSON
    KINDLASTI TULEB JÄTKATA EUROOPA ÜHELE SUURIMALE KEELELE LIGIPÄÄSU RAHVUSRAAMATUKOGUS!
  90. Mari-Ann Palm
    Saksakeelsete saalide püsimajäämine on vajalik nii keeleõppeks kui ka nende maade kirjanduse ja kultuuri tutvustamiseks.
  91. katrin lehismets
    saksakeelset materjali on muusikaajaloo vallas tunduvalt rohkem kui eestikeelset, saksa-keelne kultuuriruum on väga suure tähtsusega ja väga pikajaliste traditsioonidega. ka praegu on saksakeelses kultuuriruumis musikutele kôige laieldasemad vôimalused aktiivse töö leidmiseks.
  92. Andreas Ostermann
    Für mich ist es wichtig auch Literatur aus der Heimat zu bekommen,um besser estnisch zu lernen.Deutsch für estnische texte zum Vergleich helfen mir ungemein. Mulle see on väga tähtis, sest saksa literaatur aitab mind,kui ma ôppin eesti keelt. Tervitades Andreas
  93. Liina Norit
    Loodan, et saksakeelsed saalid jäävad püsima
  94. Edmund Smolarek
    Es ist nicht nur für die ansässigen Deutschen in Estland von großer Bedeutung die Lesesäle zu behalten, sondern auch für diejenigen, die sich für die deutsche Kultur interessieren und dies als Begegnungsstätte nutzen.
  95. Sakarias Jaan Leppik
    Kummastav otsus Rahvusraamatukogu poolt, kes püüab selle sammuga ilmselgelt Saksa LV ja Šveitsi Konföderatsiooni rahastust. Piinlik.
  96. Halgard Stolte
    Bei Aufgabe der deutschsprachigen Lesesäle in der Nationalbibliothek ist es nicht mehr möglich, zugriff auf diese deutschen Publikationen zu haben. Die Stadtbibliothek und die Universitätsbibliothek haben keinerlei deutsche Publikationen. D.h. damit ist eine weitere Forschung und vernünftige Arbeitsbedingungen in Tallinn unmöglich gemacht.
  97. Andrei Berestovski
    Die Säle sind eine wichtige Unterstützung für alle, die Deutsch lernen , studieren und unterrichten.
  98. Sirje Winding-Frauenlob
    Mäletan veel selgesti seda päeva, mil panime Salzburgist teele Austria poolt Austria saalile annetatud raamatukastid. See oli tähtis päev! Kui vajalikuks köik saksakeelsed saalid kultuurihuvilistele tänaseni saanud on, kinnitavad selleteemalised kommentaarid. See on omakorda suur tunnustus Leili Naanele ja tema kolleegidele. Pole tühja tallatud.
  99. Kalev Elvski
    Las jääda kõik, mis vajalik!
  100. Michael Merilain
    Ich lebe seit 10 Jahren glücklich in Estland und schätze die Arbeit der 3 Lesesäle sehr. Sowohl die große Auswahl an Literatur und Zeitschriften als auch die einzigartigen Veranstaltungen haben mich in dieser Zeit immer wieder erfreut. Auch meinen beiden kleinen Kindern habe ich die Welt bereits näher gebracht und gedacht, dass sie die Lesesäle und die engagierte Arbeit der Mitarbeiter in Zukunft nutzen können. Es stellt ein Stück meiner Heimat hier in Estland dar. Umso Trauriger macht mich die getroffene Entscheidung und ich hoffe sehr, dass es auch nach 2015 die 3 einzigartigen Lesesäle geben wird!
  101. 2.Martin-Johannes Schwartz
    Magister Frey von der Uni in Tartu und Theologe an der Jaanikirche hat viele Bücher zum AT herausgegeben. Er war ein Freund der Familie Schwartz, und er hat mich viele Jahre in meinem Leben begleitet. Martin-J.Schwartz Postfach 57 90501 Haapsalu
  102. Lars Girgensohn, Loger Weg 11, D 21684 Stade
    Als Deutsch-Balte halte ich es für wichtig, dass die deutsche Sprache auch weiterhin in Estland gelebt wird.
  103. Juta Suur
    Minu arvates on äärmiselt lühinägelik hästi funktsioneerivat süsteemi lõhkuda. Tahame või mitte, meie ajalugu,seega kirjandus, kunst ja minevik üldse, on mitusada aastat olnud seotud saksakeelse kultuuriruumiga. On öeldud: kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. Kas nüüd nii ongi?
  104. Peeter Värv
    Kultuurilise ja ajaloolise sideme hoidmine.
  105. Nikolaus von Mohrenschildt
    Ich bitte die Verantwortlichen, sich Ihrer kulturellen Verantwortung bewußt zu sein, und es in Zukunft zu ermöglichen, dass ein Verständnis zur deutschen Sprache erhalten bleibt bzw. gefördert wird! Besten Dank!
  106. Heret Müller
    Ennekuulmatu! Saksa kultuur on osa eesti kultuurist! Baltisaksa kirjandus, Goethe, Schiller, Eichendorff, Heine usw. Siin ei ole nii palju ruumi, et kirjeldada saksa kirjanduse tähtsust maailma kirjanduses...Eesti kirjandus, balti-saksa kirjandus on alati olnud saksa kultuuriga seotud. Sellist saali ei saa sulgeda, see on osa identiteedi kaotamisest...See on osa eesti kultuurist!
  107. Toomas Schvak
    Saksakeelsete saalide säilimine on oluline silmas pidades Eesti ajaloolisi ja kultuurilisi seoseid saksa keeleruumiga. Nende saalide tähendus on märgiline. Lisaks osutab nende likvideerimise viis raamatukogus viimasel kahel aastal ilmnenud väga tõsistele vigadele juhtimises ja strateegilises planeerimises.
  108. Ants Meister
    See on eesti keele ja kultuuri ajalugu, mis otseselt saksa keelega seotud
  109. Edith Ulm
    Head raamatukogu asjapulgad - ei ole mõttekas lammutada midagi, mis on seni nii hästi toiminud. Teil oleks põhjuts nende saalide üle uhke olla, mitte ära kaotada!
  110. * * *
    Es wäre eine traurige Sache würdn die deutschsprachigen Lesesäle der Nationalbibliothek geschlossen.
  111. Aino Kartul-Najar
    Olen põhimõtteliselt vastu toimivate ja heade asjade lammutamisele mingite rumalate ja põhjendamatute otsuste tõttu.
  112. Anu Schulz
    Olen korduvalt kas üksi või koos õpilastega või keelehuvilistega külastanud saksakeelseid lugemissaale ja osa võtnud üritustest. Olen alati saanud lahket nõu. Üritused on olnud väga huvitavad ning korraldatud kõrgel tasemel. On täiesti arusaamatu, miks tehti otsus saksakeelsed saalid sulgeda. Saksa keele tähtsust meie kultuuri ja keele arengus on raske alahinnata. Saksa keel on EL suurim keel.
  113. Riina Abner
    Meie kooli õpetajatepäeva tähistamine toimus paar aastat tagasi nendes saalides. Oli väga soe vastuvõtt ja sellel päeval oli seal väga palju külastajaid-linnakodanikke.
  114. Tiiu Relve
    Olukorras, kus saksa keel on Eestis järjest rohkem tahaplaanile surutud (kirjandust pole praktiliselt võimalik osta, õppimise võimalused järjast vähenevad, kus Goethe Instituut pole kahjuks kunagi eriti "näoga rahva poole" olnud, on RR-i saalid nagu KODU, kust saada teavet, toetust, innustust, kus toimuvad huvitavad, kõigile osa võtta soovijaile avatud saksakeelse kultuuri sündmused.
  115. ave alavainu
    Üleüldisel riiklikul suunal HARIMATUSELE on saksakeelsete saalide sulgemine meie väikese rahvuse puhul lausa kuritegu.
  116. Ivo Reitel
    Toetan Austria, Saksa, Šveitsi lugemissaale. Ei toeta sulemist organiseerivat Rahvusraamatukogu juhtkonda, selle nõukogu, kultuuri hööveldavat valitsust. Majanduslikult tasuv ...?! Sellisel juhul kuulutatagu välja terve Rahvusraamatukogu sulgemine. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on külastajaid raamatukogus märgatavalt vähem. Kui hakatakse külastajate arvudega demagoogiliselt manipuleerima, siis raamatukogu külastajate hulka palun mitte lugeda konverentside, moedemonstratsioonide, valimisürituste, teatrietenduste, söökla jne. külastajaid. Maja külastajad ei ole veel raamatukogu külastajad.
  117. Maire Killar
    Rahvusraamatukogu saksakeelse kirjanduse lugemissaalid on pikki aastaid olnud Viljandi Linnaraamatukogule oluliseks koostööpartneriks saksakeelse kultuuriruumi ja saksa keele tutvustamisel. Austria, Šveitsi ja Saksa saalid on pakkunud suurepäraseid näitusi ning neid riike tutvustavaid päevi. Lugemissaalide kogud võimaldavad kursis olla uuema saksakeelse kirjandusega ka Viljandi lugejail ning olla informeeritud. Rahvusraamatukogus kohapeal istuda ja lugeda on alati olnud meeldiv, sest seal valitseb mõnus, töine ning loominguline õhkkond. Väärtustagem nende inimeste tööd. Vaatamata anglo-ameerika väärtuste pealetungile, omab Euroopas suurt tähtsust ka saksa kultuur. Hinnakem kultuuride mitmekesisust. Saksa filoloogi ja raamatukogutöötajana loodan südamest, et leitakse võimalusi saksakeelse kirjanduse saalide töö jätkamiseks.
  118. Tobias Koch
    Für den Erhalt der Arbeitsplätze und der Lesesäle. Es braucht etablierte Institutionen die literarische Traditionen nicht nur versuchen über digitale Wege am Leben zu erhalten. Der Griff zum beschriebenen Blatt Papier wird und sollte immer ein erhebendes Erlebnis sein, das jedem in egal welcher Sprache zugänglich ist.
  119. Kaja-Riina Plumann
    Kelle peas küll sellised ideed sünnivad? Peaks uurima ajuehitust. Keeled on meie rikkus; kas otsustajad on üle mere, kes kardavad et inglise keel, mis tänastele noortele sisestatakse kunstpiima, TV-ja meelelahutustega, hakkab nõrgaks jääma. Vaevalt, et põhjuseks on küttekulud. Saalis hakkab nagunii midagi toimuma, aga miks peab selle lõhkuma, mis hästi töötab.
  120. Lillia
    Sooviks küsida Eesti Rahvusraamatukogu juhtkonna liikmetelt: Miks just Rahvusraamatukogus toimuvad moe-show-üritused? 1) http://buduaar.ee/Article/article/moeshow-galerii-tiina-talumehe-uus-kollektsioon-urban-melody-annab-edasi-linnavonkeid 2) http://kroonika.ee/galerii/1A624/ Tundub, et varsti korraldatakse moe-showd ka näiteks haiglas või kalmistul... või nimetatud kohad ei sobi antud eesmärgiks?
  121. Ilka Schiele
    Da ich selbst Bibliothekarin bin, liegt es mir sehr am Herzen, dass diese Lesesäle und ihre Bestände erhalten bleiben. Die Rolle, die die Nationalbibliothek und die betreffenden Lesesäle bezüglich des deutsch-estnischen Kulturaustauschs und der Völkerverständigung spielen, darf nicht unterschätzt werden.
  122. Cornelius Hasselblatt
    "Väikseil rahvail on juba seetõttu avaram silmaring, et nad ei pääse mööda teiste olemasolust." kirjutas Uku Masing 1940. a. Kas eestlaste silmaring hakkas äkki kitsamaks saama?
  123. * * *
    Kuna nüüd see teema aktiivseks muutus, võiks olla lihtsalt võimalus rahvusraamatukogule kõikide saalide tööshoidmiseks annetada. Jah, ilmselt teeks inimesed seda ühekordselt ja aastateks sellest ei jätkuks, aga asi seegi, kui mõneks ajaks aitab.
  124. Regina Kivi
    Ma ise ei ole saksa keelt õppinud, kuid olen õpilastega käinud saksakeelsetes saalides üritustel. Olime õpilastega väga rahul - oli näha, et inimesed teevad oma tööd südamega. Kahju, kui saalid kinni pannakse.
  125. Tiia Pung
    See on lihtsalt kohutav,et saksa keel ja kultuur meie elust välja visatakse.Nüüd võime me öelda,et sakslased eesti talupoegadest eurooplased tegid(haridus,kultuur,arhitektuur jne). Mis meil oma on?? 2005.aastal lõpetas M-Reps saksa keele õpetamise Eestis(Tartus tehti saksa keele kallakuga Raatuse gümnaasiumist põhikool,Tervihoiu Kõrgkooolis lõpetati saksa keele õpetamine jne.)
  126. Eva Keinast
    Suuremat lühinägelikkust on raske ette kujutada! Kuidas üldse tullakse mõttele hakata õõnestama juuri ja lammutama igati toimivat struktuuri?
  127. Arne Nielsen
    Toetan ka nende kolme saali liitmist üheks.
  128. Gunnar Prause
    Die beabsichtige Schließung der deutschsprachigen Lesesäle ist aus mehreren Gründen ein Fehler. Einerseits wäre die Schließung mit dem Wegfall von erheblichen Fördergeldern aus den deutschsprachigen Ländern verbunden, die eventuelle kurzfristige Einsparungen der Nationalbibliothek bei weitem übersteigen. Andererseits sichern die deutschsprachigen Lesesäle durch ihr Angebot den sprachlichen, kulturellen und medialen Zugang zu und die Anbindung an Zentraleuropa und damit zu einem der wichtigsten Kraftzentren Europas, so die Schließung der deutschsprachigen Lesesäle mittel- und langfristig mit negativen Auswirkungen für Estland in politischer und wirtschaftlicher Hinsicht verbunden sein wird.
  129. Katrin Meinart
    Mõned aastad tagasi suleti prantsuse keele saal. See tühimik annab senini tunda - kui palju aastatega kogutut (nii raamatute kui teadmiste-ürituste jagamisega seotut) läks jäädavalt kaduma!!! Natuke leevendust on pakkunud Šveitsi saali üritused. Palun mõelgem ikka midagi välja, et oleks võimalik säilitada nii täiskasvanute kui õpilaste harituse seisukohalt tähtsad kultuuripesad kõigile kättesaadavas kohas ja vormis.
  130. Tea Lepik
    KATASTROOF! Ingliskeelestuvas maailmas on saksakeelsed lugemissaalid Rahvusraamatukogus olnud oaasiks saksakeelsele kogukonnale ja saksa keelest (veel !) huvituvale noorele Tallinnas. Nende sulgemise pöhjuseks tuua eestikeelse kirjanduse osatähtsuse kasvatamise vajadust raamatukogus on popsi lähenemine kirjakultuurile 1905.aastal, mitte 2014.a. globaliseeruvas maailmas. MIS RAHVUSRAAMATUKOGUS LAHTI ON?
  131. Wolfgang Kind
    Mit großer Bestürzung ,Unverständnis und Bedauern erhielt ich Kenntnis von der Schließung der drei deutschsprachigen Lesesäle , die von mir seit 20 Jahren wöchentlich 2-3 mal für Veranstaltungen und zum Lesen genutzt wurden. In dieser Zeit habe ich hier die Entwicklung verfolgen und mich über die kompetente, schnelle und freundliche Betreuung freuen können. Jugendlichen den Weg in die ENB aufzuzeigen, sie an "das Buch" heranzuführen, sie mit Projekten, die Bezug auf das Tagesgeschehen haben, zu motivieren, ist den Betreuerinnen erfolgreich gelungenen. Für ihr Engagement gebührt ihnen unser aller Dank! Um so bedauerlicher ist es, daß diese Arbeit, die der Verständigung zwischen Estland und den deutschsprachigen Ländern fördert, nun abgebrochen wird! Es bleibt nur zu hoffen,daß der Bestand der drei deutschsprachigen Lesesäle für alle Interessierten an der deutschen Sprache und Kultur zur Benutzung bleibt.
  132. Ilona Lille
    Tule taevas appi! Me ei ole nii rikkad, et hoolega loodut lammutada ja siis hiljem jälle uuesti looma hakata
  133. * * *
    Äkki viskaks Rahvusraamatukogust kogu võõrkeelse kirjanduse üldse välja?
  134. * * *
    Olen seisukohal, et saksakeelsete saalide sulgemine Rahvusraamatukogus teeb meie kultuuripildi oluliselt vaesemaks. See ei ole kindlasti lugejate huvides ning ei mõju hästi Rahvusraamatukogu mainele. Tekib küsimus - kellele see kasulik on ja miks seda üldse tehakse?
  135. Rein
    Saksakeelse kultuuriruumi uurijatele peab jääma avatud tugikoht.
  136. Mati Kaal
    See on lihtsalt sigadus, kuidas sihikindlalt saksa keele ja kultuuri levitamist Eestis tõrjutakse! Angloameerika suurkirjastuste toel ilmuvad massiliselt pealiskaudsed ja küsitava kvaliteediga üllitised, aga saksa keelest tõlgituna ei jaksa kirjastused enamasti olulisi teoseid välja anda. Nüüd, siis tahetakse ka see viimane "nabanöör" läbi lõigata ja saksakeelsed saalid kinni panna. Eesti on traditsiooniliselt saksa kultuuriruumi kuulunud.
  137. Anne Ratman
    Toetan variant: kõik kolm saali koos Rahvusraamatukogus, kui tingimata on vaja kulusid optimeerida. Ka Tartu, Viljandi, Pärnu vmt variant võib olla: parem pool muna...
  138. Rasa Matuleviciene
    Na sowas habe ich von Estland nicht erwartet. Unglaublich. Österreich sollte aber auch mehr moralisch unterstützen, weil der estnische Lesesaal der aktivste von allen Österreich-Bibliotheken ist. Vielleicht haben die Leiter der Nationalbibliothek vor den russischen Lesesaal zu eröffnen? Das würde mich ja nicht wundern.
  139. Linda Lindvee
    Mainitud saalide olemasolu on rikastav.
  140. Volker Antonius Engelmann
    Das, was Menschen über Grenzen hinweg verbindet ist Kultur, Musik, Sport und - Sprache!!! Was wären Menschen ohne die Möglichkeit, miteinander zu kommunizieren? Lasst Sie nicht sterben in Estland - die Deutsche Sprache! - Bitte!!!!!
  141. Adrian Gerloff
    Es wäre schade und zudem absolut unverständlich, wenn in einer ehemaligen Hansestadt, in der die deutsche Sprache seit Jahrhunderten eine bedeutende Rolle gespielt, und somit das kulturelle Leben maßgeblich mit beeinflusst hat, eine Institution, wieder der deutsche Lesesaal geschlossen wird.
  142. Marin Mitt
    Kuidas sellisele mõttele on üldse võimalik tulla, et neid saale vaja ei ole???
  143. Üüve Viljari
    Saksa keel on Eesti koolides peaaegu välja suretatud.Nüüd siis saksakeelsete saalide kallale!Kas sellega tahetakse Eesti Vabariigis saksa keelele kriips peale tõmmata? Kes küll teeb selliseid tobedaid otsuseid? Meie kultuur ja keel on nii tihedalt seotud . Igal eestlasel peaks olema parimad võimalused saksa keele õppimiseks.Toetan saksakeelsete saalide püsimajäämist!
  144. tiina pollu
    on kahju, kui sellised saalid ära kaotatakse, rahvuraamatukogus on ruumi saksa saalile!
  145. Dr. Thomas Hoffmann
    Isegi praegu võib küll praktikas saksa keeleoskanduseta töötada - kes tegeleb teadusega eesti humanitaaria valdkonnas, ei saavuta täielikke tulemused ilma juurdepääasuta saksa allikatele. Saksa allikaid ei saa kasutada ilma saksa saalita rahvusraamatukogus.
  146. Inga Kotelnikova
    Ich habe mich immer auf die Veranstaltungen im Deutschen Lesesaal sehr gefreut!***
  147. Birute Alisauskaite
    Wir unterstuetzen Mehrsparchigkeit und Interkulturelle Beziehungen.
  148. Alexander Eckert
    Auch ich erachte die deutschsprachigen Lesesäle in der Nationalbibliothek für wichtig. Sie boten dank des Einsatzes ihrer Mitarbeiter bislang vielseitige Austauschmöglichkeiten im deutschsprachig-estnischen Verhältnis. Eine Schließung der Säle wäre ein großer Verlust für den europäischen Kulturaustausch!
  149. Thomas Lindner
    Derartiges Kulturgut sollte nicht wegen kurzsichtiger Entscheidungen beschädigt werden.
  150. Erika Weber
    Raha kokkuhoid kultuuri arvel on häbiväärne plekk meie riigile. Saali sulgemine on inetu samm, see näidab veelkord, et ka sakslased Eestis on muulased...Kuhu me jõuame???
  151. Mai Luht
    saksakeelse kultuuri toetamine on oluline!
  152. Heilika Leinus
    Väga kahju oleks, kui tänuväärsele kultuuri- ja haridustööle sel viisil lõpp tehtaks.
  153. Leida Tiivel
    Tehniline kirjandus on saksa keeles ja seda saab hõlpsasti saksakeelsetest saalidest kätte
  154. Helle Ruusing
    Rahvusraamatukogu võiks teadvustada oma rolli kultuurikandjana. Vähem liikumist legolandi suunas ei teeks paha. Pigem tuleks arendada oma traditsioonilisi kompetentse ja nendega nn turule tulla. Saalide sulgemine on lihtsalt üks samm vales suunas, aga kahjuks on neid valesamme veel. Ja, mis kõige olulisem: oma otsuseid tuleb õigel ajal ja asjasse puutuvatele tutvustada.
  155. Liina Sooväli
    Rahvusraamatukogu saksakeelsed saalid on väga vajalikud saksa keele õpetamise seisukohalt. Nad toetavad saksakeelse kultuuri levimist meie kultuuriruumis.Meie eesti kultuuritraditsioon on tihedalt seotud saksa kultuuriga. Ärgem hävitagem seda sidet!
  156. Agita Keerd
    Oleks väga kurb loobuda sellest suurepärasest võimalusest, mis rikastab õpetajajate ja õppijate valikuid ja motiveerib tegeleda keele omandamise ja õpetamisega mitmekülgsemalt.
  157. * * *
    xxx
  158. Marju-Liis Vuntus
    Väga vajalik!
  159. Karoline janicek
    Bitte schließen Sie die deutschsprachigen Lesesäle nicht!
  160. Malle Ploovits
    Aastatepikkuse töö vältel on saksakeelsete saalide tegevust kõrgelt hinnanud nii eesti kui saksa kultuurieliit, samuti on paljud andekad noored nende töötajate korraldatud ürituste läbi saanud impulsse oma edasiseks tegevuseks. Tartu Saksa Kultuuri Instituudi eriline tänu ja toetus kuulub saalide juhatajale pr Leili Naanile. Saksakeelsete saalide töö lõpetamise otsusega saeme suure oksa meie oma, eesti, kultuuri puult.
  161. Andres Mäevere
    Meie pikaajaline ajalooline-kultuuriline seotus ja Saksamaa praegune oluline osa EU-s eeldaks, et me võiksime Saksamaast ja saksa keelest siiski rohkem lugupidada.
  162. Diana Gandera
    Arvan, et saksakeelne kirjandus on eestlastele väga oluline, sest läbi ajaloo oleme olnud seotud saksa keele, kultuuri ja nüüd läbi Euroopa Liidu ka saksa majandusega. Saksamaa on tänapäeva Euroopas väga tähtsal kohal ning Eesti, kui Euroopa Liidu liige peaks andma endast parima, et inimestele oleks tagatud parimad võimalused saksakeelset kultuuriruumi tundma õppimiseks ja selle kaudu Euroopas toimuva paremini mõistmiseks. Tahaksin väga loota, et Rahvusraamatukogu peab Saksamaa, Austria ja Šveitsi piisavalt oluliseks, et säilitada saksakeelse kirjanduse jaoks eraldi saal ja tagada sellega saksakeelse kultuuri arendamine Eestis.
  163. Helen Tiitus
    Olen oma õpilastega korduvalt saksakeelsetes saalides külas käinud, erinevatest teematundidest osa võtnud, üritustel ja konkurssidel osalenud. Lisaks olen saanud välja laenutada DVD-filme ja kaasaegset õppe- ning ilukirjandust. Saksakeelsete saalide olemasolu on väga tähtis.
  164. Martin Herold
    In einer Zeit, in der Englisch zur Selbstverständlichkeit geworden ist, hilft es für eine wirklich gute Qualifikation sehr, gute Angebote für Deutsch und Landeskunde der deutschsprachigen Länder zu haben, denn nur fundierte Sprach- und Landeskunde-Kenntnisse über den englischen Sprachraum hinaus können die wirklich interessanten Türen öffnen. Der substanzielle Beitrag der deutschsprachigen Lesesäle in diesem Kontext sollte fortgesetzt werden können!
  165. Julija
    Die Bücher aus dem Deutschen Lesesaal haben mir beim Schreiben der Diplomarbeit sehr geholfen!
  166. Adina Faiman
    Saksakeelse kirjanduse lugemissaalide sulgemisega kaotab Rahvusraamatukogu ühe oma funktsioonidest, milleks on rariteetsemate teavikute avalikult kättesaadavaks tegemine. Inimesele, kes tegeleb teadustööga, on vaja kohta, kus ta saaks füüsiliselt töötada teavikutega, kus oleks v6imalik originaale igast küljest vaadata ja puudutada.
  167. Küllike Podnek
    Olen käinud oma õpilastega Austria ja Šveitsi saalis külas, osalenud saksakeelsete saalide töötajate poolt korraldatud sisukatel üritustel. Keelehuvilised noored on külastustega väga rahule jäänud. On väga kahju, kui taoline võimalus kaob.
  168. Saima Pikkas
    Seoses rahvusvahelises ülikoolis õppiva lapselapsega näen pidevalt vajadust põhjalikumate võõrkeelsete osakondade järgi raamatukogudes, seda eriti veel Rahvusraamatukogus.
  169. Heljo Konts
    Tavalise külastajana olen saanud palju targemaks Saksa kultuuriruumis, kuivõrd kõik on ühtekokku koondatud. Kuna töötan põhiliselt inglise keelega, kuid tehniliste tekstide tõlkimisel kasutan ka saksa keele abi, siis olen väga tänulik olnud, et selline nõustamise ja abistamise võimalus Rahvusraamatukogu sees võimalik on olnud. Sooviksin ikka, et oleks jätkuvalt võimalik sellist abistavat keskkonda Saksa kultuuriruumi sõprade meeleheaks pidada.
  170. Kaspar Müürsepp
    Tarkus tarviline vara, ärgen'd lõpetage ära!
  171. Katrin Ruul
    Abikaasa Austerlane ja elab Eestis, õpin saksa keelt
  172. * * *
    Saksa kultuuri rikkus on teada, kuid mind üllatas, kuis pedagoogikateadlane Peep Leppik oma paljukihilises raamatus "Õpetajana kooliilmas ja ilmakoolis" kirjutab kokkupuudetest Saksamaa, sakslaste ja saksa kultuuriga. Süvenegem sellesse kultuuri!
  173. Marika Pold
    EU liikmesriigis ei tohiks selline otsus olla aktsepteeritav. See näitab harimatust. Senisest hoopis rohkem peaks toetama saksa keelt, mitte eelistama näiteks inglise keelt. Mis järgmiseks? Likvideerime eesti keelse osa? Hoiame sellega ju veelgi rohkem kokku! Prioriteedid on paigast ära. Kokkuhoiuks tuleb leida muid lahendusi.
  174. Liina Kilemit
    Toetan saksakeelsete saalide püsimajäämist!
  175. Viivi Vunk
    Võibolla saab ka väiksema pinnaga hakkama, kui majanduslikult kuidagi ei saa endiselt kasutada, aga ainult üldsaalis sellelaadset kirjandust kasutada ei saa, see eeldab ikkagi väga pädeva selle ala kirjanduse tundja olemasolu. Saksamaa ajalugu on ka meie kaugema ajalooga tugevasti seotud.
  176. Katrin Laur
    Saksa keelse kultuuri kohaolek ja kättesaadavus peaks olema iseensestmõistetav Eesti riigis, mis on jaganud 700 aastat ajalugu sakslastega. Meie kultuur on juurtega seotud saksa kultuuriga ja on õõvastav märk piirata juurdepääse tänapäeva saksa keelsele kultuurile. Rahvuaraamatukogul on ainult sisi mõte kui ta toetab rahva silmaringi laiendamist, mitte ei tee ettepanekuid, kust seda piirata saaks. Kui RRis ei ole kohta saksa keelsele kirjasõnale, sisi võib peatselt argumenteerida, nagu seda ka ju tehtud on, et miks meile üldse raamatukogut vaja on. Interneti abil saab ju tänapäeval kõigele juurde.
  177. Kaie Oks
    Siin ilmas ei saa kõike taandada rahale. Ilma kultuuri ja ajaloo tundmiseta pole meie rahval tulevikku. Peatame koos rumaluse võidukäigu. Me oleme saksa kultuuri ja kirjandusega tihedalt seotud olnud juba sajandeid, sakslased, šveitslased ja austerlased on pärast taasiseseisvumist toetanud meie raamatukogude arengut, ärgem vastakem sellele toetusele lolluse ja harimatusega. Saksa keel ja kultuur on osa meist kõigist. Selle saali kujundamine ja korrastamine on olnud inimeste elutöö ja oleks väga vale sellest üle sõita. Seda tööd on tehtud saksa keelt ja kultuuri armastavate inimeste jaoks ja neid polegi Eestis nii vähe. Loodan, et võidab vaim, mitte võim.
  178. Julia Kovšun
    Diese Lesesäle sind sehr wichtig für die Entwicklung der Deutschen Sprache in ganz Estland!
  179. Tiiu Valm
    Saksakeelsete saalide väljaehitamine, inventari, seadmete ja väärtuslike teavikutega varustamine ning ülimenukate ürituste korraldamine on nende loomisest alates olnud võimalik tänu Austria, Šveitsi ja Saksamaa Liitvabariigi välisministeeriumide ja organisatsioonide rahastamisele ja otsesele toetamisele. Rahvusraamatukogu otsus loobuda kompetentsete ja oma tööle pühendunud töötajate töötasustamisest ja saada selle arvel oluline kokkuhoid eelarve aukude lappimiseks pole veenev. Määramatult suurem on kahju, mis tekitatakse saksakeelse kultuuriruumi vahendamisele Eestis.
  180. * * *
    Saksa keel ja kultuur on eesti kultuuri üks alustugesid! Tuletagem meelde palun Wanradt-Koelli katekismust, esimest eestikeelset trükist!
  181. Kaia Tomson
    Pean oluliselt mitte ainult jätta lugemissaalide kirjavara Tallinnas kättesaadavaks, vaid ka jätkata ürituste korraldamise kaudu saksakeelsete maade tutvustamist Eestis. Konsultandid on väga kompetentsed - nendelt nõu küsimise võimalus annab lugemissaalidele väga suure lisaväärtuse. Arvestades saksakeelsete maade ajaloo ja kultuuri rikkust ning majandussidemeid, ei tohiks lugemissaalide ülalpidamistasu küll ebamõistlikult suur tunduda.
  182. Mare Savisaar
    Korraldatavad üritused on olnud väga huvitavad, keeleõpet toetavad ja motiveerivad, töötajad alati abivalmis ja kompetentsed.
  183. Rünno Lumiste
    Peaks jääma
  184. Katerina Veerde
    Saksa saalist olen leidnud arhitektuuriõpingute jaoks kasulikku materjali, mis on just originaalkeeles saksakeelne, seega autentsem ja keeleoskuse tõttu ka arusaadavam kui sama tekst inglise keelde tõlgituna. Samuti on toimunud saksakeelsetes saalides erialaseid huvitavaid näitusi. Saksakeelsed saalid on oluline ühenduslüli saksa kultuuri tutvustamiseks Eestis. Arvestades meie soovi kuuluda Euroopasse, siis peaksime endale aru andma, et Euroopas on rohkem saksa keelt emakeelena kõnelevaid inimesi kui mõnda muud keelt kõnelevaid inimesi. Samuti on Saksamaa majandus üks tugevamaid ja tehnoloogia vallas kiiresti arenev. Seega oleks vaja jätkata saalide tööd juba kasvõi selle jaoks, et kooliõpilastele neid aspekte tutvustada.
  185. Peep Leppik
    Mõni aasta tagasi kirjutas üks Läti majandusteadlane, et Eesti majandust ootab pankrotistumine. Käes see aeg ongi... Aga miks kärped suunatakse just Euroopa kultuuri vastu? Alustada võiks mõnest kaugemast kultuurist...
  186. Karl Mattias Ruus
    Nende saalide sulgemine tähendaks minu jaoks õppimiskeskkonna kadumist, võib-olla oleks see alus hinnete halvenemisele ja kodutööde tegemise puudulikkus.
  187. EHA PEENOJA
    Saksa keele ja kultuuri toetamine peab jääma.Inglise keele pealetung on liiga jõuline,kahjuks.
  188. Leelo Kivirand
    Kõik, mis puudutab saksa keelt ja kultuuri, on Eestis toetamist väärt. Muidu sööb inglise keel kõik teised võõrkeeled välja. Pealegi on Eesti alati kuulunud saksa kultuuriruumi.
  189. Tiiu Kuurme
    Ühesõnaga, eespool kirjutasin, et kasvatusteaduse klassika on saksakeelne, väärismõtted minu valdkonnast pärinevad saksa kultuuriruumist, ingl. k. on sinna kallanud vaid olmepragmatismi. On barbaarne elimineerida meie kultuuriruumist meid aastasadu toitnud saksa keel, mis ka praegu on Euroopa suurkeel ja kultuurikeel. Häbi sulgejaile!
  190. Riina Tamm
    Saalides tehtav töö tõstab õpilaste huvi saksa keele vastu ja huvi on ju õppimiseks väga oluline. Vajame ju, meie järjest ingliskeelsemaks muutuvas maailmas, ka saksa keele ja kultuuri tundjaid ning kohta, kus saksa keelt kõnelevaid maid tundma õppida, seepärast ei tohiks saale kergekäeliselt sulgeda.
  191. * * *
    Iga keele säilitamine ja hoidmine erinevas ühiskonnas on rikastav
  192. Kärt Merilain
    Saksakeelsed saalid on teinud aastaid väga tänuväärset tööd, korraldanud huvitavaid üritusi ja kohtumisi ning varustanud lugejaid uuema saksakeelse kirjandusega. Milleks lõhkuda seda hästi toimivat süsteemi?
  193. Vootele Vaska
    Saksakeelsete saalide sulgemine võrduks kultuurisuhete läbiraiumisega. Ega ometi Eesti ei taha end uuesti Euroopa kultuurist isoleerida?!
  194. Frank Bühler-Haußmann
    Meine Frau und ich sind seit 3 Monaten in Estland und haben noch nicht viel von diesem schönen und interessanten Land gesehen. Aber ich durfte schon mehrfach an durchweg interessanten Lesungen der deutschen und österreichischen Abteilung teilnehmen, habe dort schon zahlreiche Menschen mit deutschen und estnischen Wurzeln kennegelernt, den Lesesaal zum Zeitunglesen benutzt und mir Material - vom Kalevipoeg bis zum statistischen Jahrbuch - über Estland auf Deutsch in der Bibliothek ausgeliehen. Die Lesesäle sind ein toller Platz, eine wirkliche Begegnungsstätte der Kulturen und Sprachen - ich möchte dass dieser Platz erhalten bleibt.
  195. Taimo Veski
    Leian, et EL riigi peamises raamatukogus on täiesti normaalne kui pööratakse pisut tähelepanu ka EL ühe suurima liikme keelele ja kultuurile. Arvestades meie ajaloolist seost saksa kultuuri ja keelega ei ole palju tahetud, et selline väike saksakeelne saareke meil ka edaspidi eksisteerib.
  196. Kristiina Veerde
    Sellist pikaajalist viljakat koostööd ei tasu lihtsaltvmaha kanda. Olen osalenud saksa saali üritustel ning gümnaasiumi ajal on korduvalt meie koolis sündmusi korraldanud. Nende saalide tegevus on oluliselt kaasa aidanud saksa keele populariseerimisele, mis on tänapäeval määrava tähtsusega.
  197. Tiina Veerde
    Olen oma õpilastega külastanud saksa keelt ja kultuuri propageerivaid ettevõtmisi - kevaditi toimuvad erinevad töötoad, võistlusmängud jne. Õpilased (6.-7.klass) juba ootavad kevadist üritust, kool on bussi jaoks isegi rahasumma broneerinud. Me oleme segaduses, õpilased lubasid tulla protesteerima. Lubamatu on sulgeda raamatukogus saksakeelset kultuuriruumi tutvustavad lugemissaalid!!!
  198. Laine Paavo
    Saksa saalid on üks peamisi tegusalt toimivaid tugipunkte ja kohtumispaiku saksa keelt ja saksakeelset kultuuri vahendavatele õpetajatele ja õppejõududele Tallinnas. Nende sulgemine jätaks suure lünga.
  199. Tuulika Sooväli-Rosin
    Oma igapäevatöös kasutan mina ja kasutavad mu õpilased rahvussaale raamatukogus palju. See on suurepärane võimalus leida kiiresti saksakeelseid materjale vajaliku teema jaoks, lugeda saksakeelset perioodikat ja kohtuda kirjanikega ning saada ka asjatundlikku konsultatsiooni teavikute alal.
  200. Merili Vridolin
    Toetan Eesti avatust Euroopa suhtes ning Eesti ja Saksa kultuuriruumide jätkuvat seotust.
  201. Diana Würtenberg
    Saksakeelsete lugemissaalide tegevus on jätkusuutlik ning olulise tähtsusega šveitsi-austria-saksa-eesti kultuurimaastikul, aidates luua uusi sidemeid erinevate valdkondade vahel.
  202. Jürg Würtenberg
    Die Lesesäle sind als Pllattform für die Beziehungen Estlands mit dem deutsch sprachigen Kulturraum von eminenter Bedeutung und sollten erhalten bleiben. Viele Traditionen in Estland aus dem mitteleuropäischen Raum wirkten und wirken befruchtend in der Region und bilden eine wichtige Ergänzung zu den ohnehin allgegenmwärtrigen Anglizismen, wie etwa der Flut an Hollywood Produktionen. Deutsch als Fremdsprache und deren Literatur sollten weiterhin ihren Platz in der hiesigen Nationalbibliothek bewahren dürfen. Diese Lesesäle waren und sind ein gelungener Wurf.
  203. Laura Schwede
    Saksa keelsed raamatud aitavad lastel paremini saksa keelt õppida. Eesti on väike riik ja keeli võiks ju osata, ärge kaotage võimalust õppida!
  204. * * *
    Leian, et Rahvusraamatukogu Saksa, Austria ja Schveitsi saalide kaotamine ei ole õige.
  205. Ave Mattheus
    Saksa, Austria ja Shveitsi saali mitmekesine ning sisukas haridus- ja kultuuriprogramm, samuti heatasemeline raamatukogu võiks olla eeskujuks kõikidele teistele rahvuskultuuridele meie rahvusraamatukogus. Neist ja nende tegemistest võib tõepoolest rääkida kui saksakeelse kultuuri pesast Eestis. Mulle, kui saksakeelse kirjanduse aktiivsele laenutajale ja ürituste külastajale on see väga oluline nii erialases kui ka silmaringi laiendamise mõttes. Kunagi oli RR-is ka prantsuskeelse kirjanduse lugemissaal, kuid see kadus märkamatult. Ja nii on pildilt hajunud ka prantsuskeelne kirjandus, vähemalt RR-is ei ole see enam nähtav. Mõte saksakeelsete kirjanduste saalid sulgeda ja tublide raamatukoguhoidjate aastatepikkune töö põrmustada, on häbiväärne. Ei tahaks uskuda, et see samm oli välisriikide saatkondadega kooskõlastatud, sest üks nende tegevuse eesmärke siin ongi ju kultuurisuhete arendamine. Loodan, et RR-i juhtkond vaatab oma otsuse veelkord üle ja tühistab selle.
  206. * * *
    Avaldan toetust saksakeelsete lugemissaalide püsimajäämiseks. Saalid on lugeja seisukohalt äärmiselt olulised - järjepidev uue kirjandusega tegelemine ja suurepäraste ürituste korraldamine erinevatele sihtrühmadele on muutnud kolm võõrkeelset saali kultuurikeskuseks Rahvusraamatukogus, mis edendab partnerlussuhteid Eesti ja Saksamaa vahel ning toob maailmas nii olulise võõrkeele noortele lähemale.
  207. Kersti Seeba
    Rahvusraamatukogu saksakeelsed saalid on olnud ja peavad jääma "kodupesaks" arvukatele saksa keele õpetamist toetavatele üritustele. Seal töötavad inimesed on motiveeritud ja kompetentsed saksa keele sõbrad, kelle tegevus väärib mitte ainult tunnustamist, vaid ka vaieldamatut võimalust jätkata saksa keele ja kultuuri vahendamist Eesti Vabariigis.
  208. elina toomik
    kõik ongi liiga inglise keele poole kaldu,tahan toetada saksa keelt ja kultuuri eestis
  209. Arvo Sildnik
    On kahju kui üks kultuurilõik lihtsalt maha kriipsutatakse
  210. * * *
    Traditsioone tuleb hoida
  211. * * *
    On oluline, et saksa-austria-švetsi kultuur rikastaks meie kultuuri ka edaspidi. Et anglo-ameerika kultuur ei saavutaks ainumõju.
  212. Rauno Veski
    Saksakeelsed saalid on raamatukogu lahutamatu osa ja need ei tohiks kaduda. Saalid on mõnusad, vaiksed ja keegi ei sega kedagi. Saalid peaksid jääma!
  213. Paul Tammert
    Väga vajalik lüli kultuuridevaheliseks suhtluseks!
  214. Annika Laats
    Tänan väga meeldiva teeninduskeskkonna ja harivate ürituste eest!
  215. Malle Arro
    Kurb, et üldse selline küsimus on tekkinud
  216. Christina Jörg
    Die deutschsprachigen Lesesäle sind ein wichtiger Kulturtreff für alle, die an dem deutschsprachigen Kulturraum interessiert sind.
  217. Sabina Palm
    Olen töötanud Saksa saalis ning tean, et Austria, Saksa ja Šveitsi saali töö nõuab pühendumust ja huvi oma töö vastu, sest pidevalt korraldatakse üritusi, tehakse saali tutvustusi õpilastele või korraldatakse koolidele mõni vahva viktoriin. Need saalid on midagi enamat kui raamatutega täidetud ruumid. Need saalid on täidetud sooviga levitada kolme kultuuri Eestis ning laiendada lugejate silmaringi. Ja suur tänu selle eest! Leili Naan on Austria, Saksa ja Šveitsi saali süda - ta paneb asjad liikuma, pakatab ideedest, kui on saalis, siis oskab alati midagi head lugemiseks soovitada. Ausalt öeldes ma ei kujuta ette, mis raamatukokku ma minema pean, kui need saalid kinni pannakse... Siin saab alati loetu üle arutleda ja kui on vaja leida vastus saalide kultuuriruumi puudutavates küsimustes, siis alati tullakse appi. Saksa kultuur on meile lähedane ja lihtsalt mõistetav. Inglise keelt oskavad lapsed varsti ka ilma õppimata, sest see on telekas, internetis, telefonis... Seega tuleb panustada teistele keeltele ja saksa keel on üks neist valikutest, mis võiks olla kooliõpilaste seas populaarsem, sest avab tulevikus paljud uksed, mis vaid inglise keele oskajatele suletuks jäävad. Austria, Saksa ja Šveitsi saalid on kultuuripunktikesed Rahvusraamatukogus, kus saab: 1) laenutada raamatuid ja hoida end teiste kultuuridega kursis 2) osaleda rohketel ja väga mitmekesistel üritustel 3) saada infot nende kolme maa kohta 4) tulla abi küsima, kui oled üliõpilane ja otsid mingit raamatut, mida mujal ei ole, pead kirjutama seminaritöö või tegema ettekande - siit leiab infot! Austria, Saksa ja Šveitsi saal peavad Rahvusraamatukokku samal kujul jääma nagu nad seni toiminud on.
  218. Külli Toots
    Saalid on hea keelekeskkonna läheduse näide ja oluline võimalus saksa keele õppijatele. Arvestada tuleks ka saksakeelsete riikide kodanikega Eestis - kes on tööl, õppimas, turistina liikvel.
  219. Astri Schönfelder
    Saksakeelse väärtkirjanduse kättesaadavus ühendab meid tänapäeva euroopa kultuuriruumiga ja on sillaks meie eneste minevikku. Veel sajand tagasi luges haritud eestlane värskemat maailmakirjanudust ikka saksa keeles. Kultuuriruumist osasaamine teeb meid rikkamaks, mitte riiki vaesemaks. Ilma saalide pühendunud töötajateta pole ka kultuurivahendamine enam võimalik. Kindlasti ei jää lugejate jaoks kõik pärast saalide sulgemist samaks, puuduma jääb ju asjatundlik nõuandja! Just selliste kogude juures on tarvis vahendajat ja soovitajat, kes aitab orienteeruda ja leiab lugejale sobiva raamatu mitte signatuuri vaid sisu järgi!
  220. Maris Hinno
    Nii saksakeele huvilistele, üliõpilastele ja muidu saksa kirjanduse austajatele suletakse selle käiguga üks väga väärtuslik allikas. Eriti üliõpilaste seisukohalt, kellele on teadustööde kirjutamise seisukohalt saksa kirjanduse ja teatmikke olemasolu hädavajalik.
  221. Jaanika Kressa
    See on meie kultuuriruum, me peame teadma, kes me oleme ja kust tuleme.
  222. Linnar Priimägi
    Kas sulgejad kujutavad ette, kuidas nad need saalid pärast jälle saaksid avada? Kui eesti rahvas hakkab oma kultuursuse arvelt kokku hoidma, siis oleme küll välja surema määratud. Ma isiklikult tahaksin teada, kes isiklikult selle sulgemise otsuse vastu võttis. Kui julgust jätkub, siis astugu ette!
  223. Medea Jerser
    Olen Saksa LS-i töötajatelt palju abi saanud, lisaks kõigile huvitavatele üritustele, mida nad on korraldanud. Ei tahaks neist mingi hinna eest loobuda.
  224. Lageda Elvi
    ei kiida endise õpetajana heaks saalide sulgemist. Praegune noor oskabki võõrkeeltest saksa keelt kõige vähem. Kultuuri arvel raha kokkuhoidmine on naeruväärne. Huvilistel kaob voimalus enesetäiendamiseks. Siinsed bibliograafid on superteenindaja
  225. Martin Aidnik
    Saksakeelsed saalid on olulised Rahvusraamatukogu mitmekesisuse jaoks. Saalide kirjandus on huvitav ja väärtuslik. Seetõttu oleks nende sulgemine väga kahetsusväärne.
  226. Laida Meigo
    Olen igal aastal võtnud enda õpilastega osa saksa saalide korraldatud üritustest : teatripäev, etlejate võistlus, Nikolaustag, viktoriinidest jne. Need on alati õpilastele väga-väga meeldinud ja oleks tohutult kahju, kui need kõik nüüd ära jääksid. Samuti olen saanud alati abi erinevate saksakeelsete materjalide/raamatute/filmide leidmiseks, mida olen oma töös vajanud. Toetan 100% saksa saalide töö jätkamist!
  227. * * *
    Kommenteeriksin anonüümselt: Kui saksakeelsete saalide sulgemise kavatsus on olupoliitiliselt politikaanlik (et nõrgendada eestlaste kultuurisidemeid), kas siis on arvestatud ka sellega, et saksa keele ja kultuurivälja tundmine on vältimatult vajalik eestlaste ajaloo mõistmiseks 19. sajandini, aga tegelikult ka (kuigi vähemal määral) ka 20. sajandil, samuti 21. sajandi rakendusteaduse korraldamisel.Eestlastele pole strateegilise tähendusega üksnes militaarsed asjaolud, vaid ka oma kultuuriruumi korralik. meediavariandist tõhusam tundmine. Olupoliitiliselt korraldatud finantskriisi puhul ei tarvitse organisaatorid teaduskultuuri strateegilisi nõudeid üldse tundagi. Aga sotsiaaldarvinistlikud rühmad võivad teadlikult taotleda rahvuskultuuri plebeistamist ja massikultuuri mandunud infotaseme kehtestamist.
  228. Siiri
    Üliõpilasena saksa keele erialal on mul nende saalidega väga tihe side, kuna igakuiselt pean Rahvusraamatukogu külastama. Ka muidu, ilma ülikooli arvestamata, on niivõrd suure hulga saksakeelse kirjanduse kättesaadavus mulle oluline, kuna võõrkeelse kirjanduse lugemine aitab keelt arendada. Lisaks töötavad seal imelised ja sõbralikud inimesed, väga kahju oleks näha neid tööd kaotamas.
  229. Viola Fatima Holtz
    Ich habe für meine Magisterarbeit die deutschsprachigen Lesesäle viel genutzt und fände es unglaublich schade, wenn der Zugang für andere Interessierte eingestellt wird!
  230. Reet Kudu
    Loodan väga, et see otsus läheb üldisele rahvalikule arutlusele, sest rahvusraamatukogu kuulub kogu rahvale. Saksakeelsed saalid loodi teatavasti suure hoole ja armastusega, saalidele on annetatud ka väga palju raamatuid. Lõplik sulgemine tähendaks väga paljude inimeste töö alahindamist ja suurt pettumust kõigile, kes armastavad rahvusraamatukogu.
  231. Anu Lamp
    Ka siis, kui kõigil üritustel osaleda pole võimalik, on ka pelk info ürituste kohta maailmaga kontaktis olemine. Inglisekeelsus tungib uksest ja aknast sisse, sestap juba tuleks saksa kultuuriruumi ja saksa keelt puudutavaid ettevõtmisi toetada ja säilitada. Ja me teame, kui raske on kord lõpetatud asja taas käivitada.
  232. Ülle Linnuste
    kasutan uurimistöös väga palju saksakeelset allikmaterjali
  233. Kristel Haugas
    Olen saanud saksakeelsetest saalidest palju huvitavaid materjale õpilaste tarvis, samuti on sealsed töötajad korraldanud põnevaid üritusi saksa keele õppijaile. Kui neid võimalusi enam ei oleks, siis oleks saksa keele õpetajate elu küll oluliselt raskem.
  234. Tiina Toiger
    Olen klassijuhatajana väga tänulik saksakeelsete saalide töötajatele huvitavate ja silmaringi arendavate ürituste eest, milles minu klass on korduvalt osalenud. Muusikaõpetajana hindan väga kõrgelt seda panust, mida on saksakeelsete saalide korraldatud (muusika)kultuuriloolised üritused pakkunud ka saksa keelt mittevaldavale publikule.
  235. Dr. Manfred Meyer
    Auch ich bedaure die geplante Schliessung der deutschsprachigen Lesesäle und erwarte die Annulierung der entsprechenden Entscheidung. Die freundliche und kompetente Bedienung durch die Mitarbeiterinnen habe ich stets geschätzt!
  236. Jan Georg Glöckner
    Diese Lesesääle sind ein wichtiges Werkzeug für alle die sich mit Kultur beschäftigen. Wenn sie aus dem Repertoire der Estnischen Nationalbibliothek entfernt werden, wird die Recherchearbeit erheblich erschwert.
  237. * * *
    Saksa, Austria ja Shevitsi saalid jäägu rahvusraamatukokku!
  238. Kati Tooming
    Hoian pöialt ,et allkirjadest kasu ja saksakeelsed saalid alles jäävad.
  239. Ņina Kočetkova
    Sehr geehrte Leili Naan, sehr geehrte Bibliothekarinnen ! Ich wünsche Ihnen vom ganzen Herzen eine weitere erfolgreiche Tätigkeit der Österreich-Bibliothek, des Schweizer Lesezimmers und des Deutschen Saals in den Räumen der Estnischen Nationalbibliothek. Ihre tüchtige Arbeit mit so einer großen Zahl an diversen Veranstaltungen ist ein gutes Vorbild für andere Österreich-Bibliotheken und Schweizer Lesasäle.
  240. Madis Rohula
    Mina olen üks neist õnnelikest, kes õppis Saksa keele peaaegu selgeks televiisori abil, aga keelepraktikat ei ole võimalik sel viisil võimalik omandada. Ühel ilusal päeval kuulsin, et saksa saal korraldab Saksa keele vestlusringi ja mul avanes võimalus osa võtta, mis oli suurepärane kogemus... Leian, et tegelikult tuleks igasugust panust saksa saali töösse hoopis suurendada, et veel paljudel teistel oleks võimalus Saksa keelt kõnelevate inimestega suhelda. Madis Rohula
  241. Maaja Silm
    Loodan väga, et mõistus võidab ja lugemissaalid saksakeelse kirjanduse ja meedia väljaannetega jäävad avatuks.
  242. Robert Treufeldt
    Praegusel kujul on saalid üks esimesi teabeallikaid nimetatud maade ja tänapäevase saksakeelse kultuuriruumi kohta
  243. Mariliis Palits
    Saksakeelsete saalide sulgemine võrdub minu silmis jõulise saksa keele väljasuretamisega Eesti riigis. Äärmiselt nördimapanev. Vähe sellest, et saksa keele õppijate arv kahaneb drastiliselt, nüüd üritatakse õppimisvõimalusi veel rohkem kärpida.
  244. Liisa-Ly Pakosta
    Saksa keelt õppivatele lastele on abiks ruum, mis veidigi eraldub inglise keele ainuvalitsusest.
  245. Joosep Metslang
    Saksakeelsete raamatute hulgas leidub arhitektuurialast materjali, mida töös vaja. Saksa keele pädevuskeskusena on need saalid asendamatud.
  246. Raivo Stern
    Saksakeelse kultuuriruumi energiline vahendamine Eesti kultuuri- ja äriringkondadele peaks kindlasti jätkuma. Rahvusraamatukogu saalid on seda tööd eeskujulikult teinud.
  247. Maie Põdramägi
    On tehtud toredat koostööd
  248. Tiina Tammik
    Toetan saksakeelsete saalide püsimajäämist -rikastavad oluliselt õppimist !!!
  249. Diana Kollin-Poom
    Enne oli vähemalt põhjust rahvusraamatukokku minna ja õpilasi sinna viia. Nüüd enam vajadust pole.
  250. Sigrid Parts
    Saksakeelsed saalid toetavad väga tugevalt saksa keele õpetamist ja õppimist ning kultuuri tutvustamist. Saalide haridusprogrammid ja koolidele suunatud üritused on asendamatud ja Tallinnas neile alternatiivi ei ole. Saalide sulgemine tähendaks taandarengut klassivälises keeleõppes ja saksa kultuuri edendamisel Tallinnas. Loodan südamest, et leitakse võimalus saalide töö jätkamiseks.
  251. Astrid Sildnik
    Marju Lauristin on oma viimastes esinemistes mitmel korral viidanud kultuurilise järjepidevuse katkemise ohule Eesti vaimuruumis. Eesti Rahvusraamatukogu saksakeelsete lugemissaalide töötajad on juba aastaid vaeva näinud selle nimel, et kõrgkultuurist huvitatud inimestel oleks võimalik osa saada väga mitmekülgsest kultuurielust. On korraldatud kohtumisi kirjanike, tõlkijate, näitlejate , teadlaste ja teiste loovinimestega, aga ka poliitikute ja diplomaatidega. On esitletud tõlkeraamatuid, räägitud ajaloost, arutletud üldkultuurilistel teemadel, korraldatud näitusi jne. Enamus üritustest on olnud olulised just Eesti kontekstis, sest meie hea hakkamasaamine Euroopa Liidus on siiski paljuski seotud sellega, et saksakeelse kultuuriruumi tundmine on eestlasi aidanud ka euroopalikest väärtustest ja vaimuelust paremini aru saada. Teine oluline aspekt seondub praegusel ajal haridusringkondades väga kuuma teemana esile toodud muutunud õpikäsitusega, mis rõhutab õppijakesksust, meeskonnatööd, ainevaldkondade lõimimist, õpilaste ja õpetajate ühiste projektide efektiivsust. Just selline õpikeskkond on suudetud luua RRi saksakeelsetes saalides. Saksa keele õpetajad ja õppijad on saanud autentses keelekeskkonnas läbi viia tunde, teha ise ja vaadata teiste õpilaste näidendeid, musitseerida, vaadata näitusi, proovida jõudu tõlkevõistlustel. Saksakeelsete saalide töötajad on andnud oma panuse ka õpilaste seas väga populaarsete veebiviktoriiinide korraldamisse. Ja lõpetuseks. Eesti Rahvusraamatukogu saksakeeleste saalide vaimne õhkkond ja töötajate pühendumus on leidnud äramärkimist paljude väliskülaliste poolt ning rahvusvaheliseltki, luues sel moel head imagot ka Eestile üldiselt ja Rahvusraamatukogule eriliselt Loodan südamest, et vaba vaim võidab popsiliku mõtlemise ning Saksa, Austria ja Šveitsi saal jäävad ka edaspidi avatuks.
  252. * * *
    Saksa keelt, kirjandust ja kultuuri toetades toetame ühtlasi ka meie enda keele ja kultuuri ajaloolist identiteeti.
  253. Natalja
    Kuna olen õppinud saksa keelt, oli mul võimalik üsna mitu korda võtta osa saksakeelsete saalides toimuvates üritustest. Vaieldamatult oli selline vaheldus tavalisele keele õppimisele suur pluss ning äratas suuremat huvi nii keele kui saksa kultuuri vastu. Ehkki minu kommentaar on keeleõppija vaatenurgast, olen kindel, et antud saalide olemasolu ning nende külastamine toob palju kasu ka teistele, kes tunnevad huvi saksa keele vastu.
  254. Mihkel Pool
    Sai kooliajal osaletud neis saalides paljudel erinevatel ja informatiivsetel üritustel. Äärmiselt kahju oleks kui neid enam poleks.
  255. * * *
    Saksakeelsete saalide jätkuv toimimine on olnud toetav keeleõpetajatele ja õpilastele! Siinkohal vajaks selline otsus kindlasti asjast huvitatutega arutelu!
  256. Hendrik Šuvalov
    Nendel on hindamatu kultuuriline väärtus. Südamest tõesti loodan, et neid ei eemaldata.
  257. Fedor Stomakhin
    Olen mitmekordselt osalenud RR saksakeelsetes saalides korraldatud üritustel, ning mulje on olnud igati positiivne.</br>Et otsus tuli ilma eelneva kõiki osapooli hõlmava aruteluta, jääb mulje, justkui oleks tegemist isiklike intriigidega, need aga ei tohi olla kultuurielu osa.
  258. Siiri Willam
    Austrias elades ja siin saksa keele õpetajana töötades tean omast kogemusest, et saksakeelsed riigid on alati olnud meie kultuuri toetavad, kui me ise oskame ja tahame suhelda. Kahju, väga kahju on ka Eesti mainest, mis sellise käitumisega veelgi langeb. Uskuge - ei ole kerge olla eestlane siin "kultuurirahva" keskel, kui sellised asjad avalikuks ja tõlgituks saavad. Liiga palju on veel eelarvamusi meie ja meie võimete suhtes. Tahame ju ka ise, et meie kultuuri austataks. Seega tuleks tegutseda ikka targalt ja arukalt. Muidu võime tõepoolest kaotada oma sõbrad ja senised toetajad.
  259. Signe Ilmjärv
    Saksakeelsed saalid on saksa keele õpetajate jaoks väga oluliseks koostööpartneriks. Saksakeelsete saalide töötajate poolt korraldatud sisukad üritused õpilastele ja saksa keele huvilistele aitavad propageerida saksa keelt ja kultuuri ning tõsta õpilaste motivatsiooni ning huvi saksa keele õppimise vastu.
  260. Lehti Hiller
    Tekkinud olukorda peab vaatama laiemas kultuuri- ning mitmekeelsuse kontekstis. Väikese rahvana on soodsate tingimuste loomine teise või kolmanda võõrkeele õppimiseks ülioluline. Saksa keelel on Eestis liialdamata eristaatus, sellele ei vaidleks vastu ükski Eesti haritlaskonna esindaja. Tingituna meie minevikust pole võimalik süvitsi tegelda Eesti kultuuri, ajaloo, kirjanduse ja keelega, oskamata saksa keelt.</br></br>Seda arusaamatum on soov sulgeda institutsioon, mis toob õpilased traditsioonilisest õpikeskkonnast, klassist, välja. Kümned ja kümned saksakeelsete saalide poolt korraldatud väga professionaalsed üritused on toetanud huvi tekitamist, ja näiteks põhikoolis nii olulist, huvi säilitamist saksa keele vastu. Sellised üritused noortele peavadki toimuma ruumiliselt saksakeelse kirjasõna keskel ja vahendusel. Sama oluline on saksakeelsete saalide ettevõtmiste tähtsus õpetajatele ja saksa kultuuriga tegelevatele inimestele. Saksa keele oskuse marginaliseerumine tänapäeva maailmas ja saksa keele olulisus meie kultuuriruumis muudab kavandatava sammu täiesti absurdseks.</br></br>Nagu Jürgen Rooste (kultuur.err.ee 25.11.14) küsis, mida tähendab siinses kontekstis kasu või ära tasumine?Saksakeelsetes saalides on vähe külalisi????? Terves Rahvusraamatukogus käib kohal vähem lugejaid kui varem, põhjus on kõigile selge. Saksa, Austria ja Šveitsi saale tuleks senise tegevuse põhjal teistele Rahvusraamatukogu osakondadele eeskujuks tuua, mitte sulgeda.</br></br>Mida tähendab Rahvusraamatukogu direktrissi poolt välja öeldud valdkonna, mitte keelepõhine struktuuri ülesehitus? Kultuur on kõigi valdkondade ülene. On kahetsusväärne, et seda peab meelde tuletama organisatsioonile, mis peaks olema meie kultuuri säilitamisel ja edendamisel lipulaevaks. Veelkord, saksa keel on oluline meie oma kultuuri tundmiseks. Pole mõtet lammutada seda, mis toimib, vaid otsida lahendusi, algatada diskussiooni, miks mitte kaaluda ühe saksa keele ruumi ühendava saali säilitamist jne. Praegune kavatsus on lapse väljaviskamine koos vanniveega.
  261. Mare Uri
    Töötades juba 3 aastat Saksamaal, leian, et saksakeelsed saalid on väga olulised.
  262. Hiie Allvee
    Saksa, Austria ja Šveitsi saalide olemasolu on olnud meie tugevuseks saksa keele õpetamisel. Saalide meeskond on aidanud kaasa uue riikliku õppekava eesmärkide täitmisele ja Eesti võõrkeelte strateegia elluviimisele. Nende poolt korraldatud suurepärased ettevõtmised on mitmekesistanud saksa keele õppimise võimalusi õpiviiside ja õpikohtade osas, tõstnud õpilaste keeleõppimise motivatsiooni ning parandanud keeleõppe kvaliteeti. Ikka selle nimel, et meie õpilaste hea saksa keele oskus aitaks suurendada Eesti nähtavust ja tuntust kogu maailmas.
  263. Marika Kangro
    Saksa saalid on eesotsas Leili Naaniga igakülgselt toetanud saksa keele õpetamist kogu riigis oma toredate algatustega nagu Teather macht Spass, retsiteerimisvõistlused, näitused, saksa kevade üritused, filmi ja raamatusoovitused, viktoriinid jm. Oleks mõeldamatu, et selline inspiratsiooniallikas saksa keele kogukonnale kaoks.
  264. Urve Mukk
    On tehtud tänuväärset tööd erinevate ürituste korraldamisega, millest on saanud osa võtta õppurid ka maakondadest. Need on olnud õppe väljundiks ja motivaatoriks.
  265. Liidi Talumaa
    Saksa saalid on pikka aega kuulunud ühe osana saksa keele õppimise ja õpetamise juurde nagu pea, nägu, käed, jalad inimese juurde. Näo nendele saalidele on andnud need inimesed, kes seal töötavad. Mitte ükski raamat ega arvuti ei asenda inimest. Sulgedes saksa saalid kaob väga oluline koht saksa keele õppijatele ja õpetajatele. Kaotades ära näo, käed või jalad on inimene puudega, sama võib öelda siis ka RR kohta. Kas raha puudusel taotleme seda? Või on rahastuse vähendamine ainult ettekääne?
  266. Anneli Elvik
    ma ei mõista Raamatukogu raha kokkuhoidu saksakeelsete saalide arvelt. Vajan saksa saale ja saksakeelseid materjale.
  267. Kalle Lina
    Juba loodut lõhkuda on väga lihtne. Kahju, et meie, saksa keele õpetajate arvamust pole küsitud. Me oleme kaotamas ühte oma suurimatest toetajatest.
  268. Krista Savitsch
    Saksakeelsete saalide vajalikkus on suur ja kasutamine tihe, seetõttu toetan igati saalide tööd saksakeelsetes saalides.
  1. Eesti Rahvusraamatukogu Austria, Saksa, Šveitsi saali juhataja avalik pöördumine Rahvusraamatukogu nõukogu esimehe ja kultuuriministri poole

  2. Eestlus ja saksa keel (Sirp, Aija Sakova-Merivee, 16.01.2015)
  3. Pealelend: Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor (Sirp, Pille-Riin Larm, 16.01.2015)
  4. Ministeerium palus raamatukogul saalide sulgemist selgitada (Õhtuleht, 29.12.2014)
  5. Rahvusraamatukogu – rahamasin, kultuurikants või tapluste tallermaa? (Õpetajate Leht, Mari Klein, 19.12.2014)
  6. "Plekktrumm" võtab jutuks rahvusraamatukogu saksakeelsete saalide ja turunduse teema (Plekktrumm, ETV, 15.12.2014)
  7. Rahvusraamatukogu turundusjuht lahkub pingete maandamiseks ametikohalt (err.kultuur.ee, 15.12.2014)
  8. Mari Klein: mis toimub eesti kirjanduskultuuriga? (Õpetajate Leht, Mari Klein, 12.12.2014 )
  9. Rahvusraamatukogus käärib: töötajad ei usu rahanappust ja imestavad kummalise veeäri üle (Delfi, Allikas: Õhtuleht (11.12.2014))
  10. Rahvusraamatukogus käärib: töötajad ei usu rahanappust ja imestavad kummalise veeäri üle (Õhtuleht, 11.12.2014)
  11. Rahvusraamatukogu hädas saalide ülalpidamisega (Reporter, 09.12.2014)
  12. Saatkonnad on nõus toetama rahvusraamatukogu saksakeelsete lugemissaalide kogusid, kuid ei sekku personalipoliitikasse (err.kultuur.ee, AK, 9.12.2014)
  13. Loe, millise tulemusega lõppes rahvusraamatukogu ja suursaadikute tänane kohtumine (err.kultuur.ee, 9.12.2014)
  14. Saksakeelsete saalide töö jätkamiseks on kogutud üle 800 allkirja (err.kultuur.ee, 9.12.2014)
  15. Sirje Kiin: novembri kirjandusskandaalide juured on sügaval minevikus (Postimees, 7.12.2014)
  16. Не стреляйте в германиста (rus.postimees.ee, 6.12.2014)
  17. Rahvusraamatukogu arutles edasise tegevuskava üle (AK, kultuur.err.ee, 4.12.2014)
  18. Intervjuu Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andersooga. (Kuku, LUUBI ALL, 3.12.2014)
  19. Pöördumisega protesteeritakse rahvusraamatukogu lugemissaalide sulgemise vastu (kultuur.postimees.ee, 3.12.2014 )
  20. Pöördumisega protesteeritakse rahvusraamatukogu lugemissaalide sulgemise vastu (AK, kultuur.err.ee, 2.12.2014)
  21. Saksa keele õpetajad pöördusid rahvusraamatukogu asjas Tiiduse poole (kultuur.err.ee, 1.12.2014)
  22. Saksakeelsete saalide töö jätkamiseks kogutakse allkirju (kultuur.err.ee, 1.12.2014)
  23. Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni pöördumine Eesti Rahvusraamatukogu Austria, Saksa ja Šveitsi saali sulgemise asjus (kultuur.err.ee, 1.12.2014)
  24. Das AUS der deutschsprachigen Lesesäle in der Nationalbibliothek? (SWISS-BALTIC CHAMBER OF COMMERCE SBCC, www.swissbalticchamber.com, 28.11.2014)
  25. Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi juhatuse, SA Innove keelekeskuse ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi pöördumine Rahvusraamatukogu nõukogu esimees Igor Gräzini, Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja kultuuriminister Urve Tiiduse pool (www.edlv.ee, 28.11.2014)
  26. Jürgen Rooste: minge te ka… raamatukokku! (kultuur.err.ee, 25.11.2014)
  27. Saksa saatkond hakkab rahvusraamatukoguga saalide sulgemist arutama (kultuur.err.ee, 25.11.2014)
  28. Gräzin: rahvusraamatukogu nõukogu hakkab saalide sulgemist arutama detsembri keskpaiku (kultuur.err.ee, 25.11.2014)
  29. Kultuuriministeerium: rahvusraamatukogu lugejate jaoks ei peaks palju muutuma (kultuur.err.ee, 21.11.2014)
  30. Goethe instituut on rahvusraamatukogu muudatustest jahmunud (delfi.ee, 22.11.2014 )
  31. Anne Lind Goethe instituudist rahvusraamatukogu muudatustest: oleme isegi natuke šokis (kultuur.err.ee, 22.11.2014)
  32. Rahvusraamatukogu saksakeelsete saalide juhataja nõuab direktrissi tagasiastumist (kultuur.err.ee, 21.11.2014)

Lisainfo