1. Seda platsi Tallinna vanalinnas kasutati ilmselt juba 19.sajandi keskpaigas kalaturuna, hiljem ka köögivilja- ning lilleturuna. 1909.aastal rajati sellele haljasalale Nikolai Heraskovi ja Nikolai Thamme noorema projekti järgi kabel, mis sai valmis Vene tsaari Nikolai II võimule­tuleku 15. aasta­päevaks.

2. Selle pargi kohal asus arvatavasti 19.sajandi algul rajatud rooma-katoliku kalmistu. Seda kohta hakati nii kutsuma ühe rahvuse järgi, kes moodustasid enamus siinsetest katoliiklastest.

3. See park on Tallinna ja kogu Eesti esinduspark. Seal asub Eesti Vabariigi Presidendi loss ning mitmed muuseumid.

4. Ühe vana legendi kohaselt said taanlased oma rahvus­lipu Tallinnast. Legendi mälestuseks on rajatud siia ka Taani lipu plats.

5. Seda aeda nimetatakse ka Lossiaiaks. Esialgsel kujul kavandati see aed arvatavasti 1773.aastal, kui endine Toompea linnus rekonstrueeriti Eestimaa kubermanguvalitsuse hooneks.

6. See park paikneb kunagise Rootsi bastioni muld­kehal ning bastioni­pealne korrastati pargiks 1862. aastal. 1920. a püstitati siia A. Weizenbergi skulptuuri pronks­koopia, mille järgi park on ka oma nime saanud. Pargis peetakse nõukogude võimu ajal toimunud massi­repressioonide ohvrite mälestus­üritusi.

7. Kesk­ajal nimetati seda paika Nunna­kopliks, kuna see kuulus nais­tsistertslaste nunna­kloostrile. See väljak on oma nime saanud selle äärde jäävate rohkete linna­müüri tornide järgi, peale selle paistab siit mitu kirikutorni.

8. 19. sajandi ja 20. sajandi alguses oli siin turuplats. Park on saanud oma nime tuntud rahvakirjaniku järgi, kes käis tihti turul oma romaanide tarbeks inimtüüpe jälgimas.

9. Selle pargi kohal oli juba 19.sajandil juurviljaaed. Oma nime on see park saanud juurviljamaade omanike ametinimetuse järgi. Peale viimast rekonstrueerimist ehitati siia parki kaks värviliste tuledega purskkaevu, istutati rohkesti uusi põõsaid, rajati väikelastele mõeldud piiratud ala, lillepeenarde nautimise ala ning rulapark ja koerteväljak.

10. See park asub Lasnamäe alguses ning jaguneb Mäe-, Ööbiku- ja Perepargiks.

11. See kalmistu rajati Oleviste ja Niguliste koguduse kalmistuna 1774. a, kui Vene keisrinna Katariina II ja senati 1772. a ukaasiga keelati surnute matmine kirikute juurde ja elamute lähedusse. Sellel pargil on suur kultuurilooline väärtus, kuna siia on maetud palju tuntud isikuid.

12. See park on rajatud Tallinna kõrgeimasse piirkonda, 55 meetrit üle merepinna asuvale Sõjamäe kõrgendikule. Piirkonna nimi viitab siin kunagi toimunud ajaloosündmustele.

13. See haljasala on saanud oma nime ühe ilmastikunähtuse järgi. See haljasala oli üks neljast üleriigilise konkursi „Kodu kauniks 2004” võitnud Tallinna objektist.

14. See park võeti 2004. aastal riikliku looduskaitse alla. Selles pargis asunud suve­mõis on kuulunud Johan Laidonerile, kes laskis vanale vundamendile rajada uue hoone, mida tuntakse Laidoneri villa nime all. Villa juurde kuulunud suur iluaed moodustab osa praegusest pargi­maastikust.

15. See park kuulus kunagi Mustamäe ja Linnu tee nurgal asunud suvemõisa juurde. Mõisa omanikuks oli Eestimaa kuberner aastatel 1728–1736 Friedrich von Löwen.